Marek Helm: Eesti riigi juhtimine tuleb korda teha

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Marek Helm

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti riigis tuleb juhtimise kvaliteet kapitaalselt üle vaadata, leiab maksu- ja tolliameti eksjuhi ja praeguse Nortali töötaja Marek Helm.

«Me juhime ametiasutusi ja ministeeriume nagu seda tehti möödunud sajandil. Meil on ministeeriumid ja arengukavad ja eelarved ja käib ülikõva konkurents kõigi nende ametite ministeeriumite vahel. Puudub aga keskkond, kus tekiksid ühised eesmärgid, kus eesmärkidel oleksid prioriteedid,» ütles Marek Helm Kuku raadio saates Restart.

Helmi hinnangul tuleks selge vahe sisse teha, millised ministeeriumid on kõige olulisemad ja millised seda ei ole. Ta tõi näitena justiits- ja rahandusministeeriumi, mida peetakse väga oluliseks, kuid mis tegelikult on vaid tugifunktsioone pakkuvad asutused. «Kui me taandame selle teema ühele ettevõttele, siis juriidiline üksus ja rahandusüksus on toetavad, mitte kõige tähtsamad üksused,» sõnas Helm.

Majandus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalministeeriumi roll on Helmi hinnangul peamine ning kõigi teiste roll peaks olema tingimuste loomine, et nende realiseerimine hakkaks tööle.

«Planeerimissüsteem tuleb täiesti kardinaalselt ümber teha – täiesti uuele kvaliteedile viia. Tuleb leida juhid, kellel on motivatsioon laes teha muutusi, võtta riske ja kellel on luba eksida,» ütles Marek Helm ja arvas, et sellise olukorrani on Eestil veel väga pikk tee minna.

Ta tõi veel halva näitena praktika, kus rahandusministeeriumile esitatakse igal aastal sadades miljonites lisaettepanekuid.

«Ministeeriumid töötavad, ametnikud töötavad, kõik panevad plaane kokku – ent ükski nendest küsijatest ei ole kursis, millised on võimalused ja milline on tegelik raha hulk, mida võiks riigi arendusse investeerida. Rääkimata sellest, et suudetakse ühiselt kokku leppida kõige olulisemates investeeringutes,» lisas ta.

Marek Helmi arvamus kujunes välja saates, milles oli juttu presidendi aastapäevakõnest, milles too kritiseeris Eesti riigi IT-teenuste kasutajasõbralikkust.

«Minister, kantsler, peadirektor – nende koosmõjus peavad tekkima korralikud kaasaegsed strateegiad, mille alusel saadakse aru, et 15 aastat tagasi loodud teenuseid ei ole enam vaja ja et teenused tuleb täiesti uuel tasemel luua,» ütles Helm.

Jegorov: Eestil on üks suur probleem

Lähedastele järeldustele jõudis detsembris ka rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kes leidis, et Eesti ühiskonnal oleks viimane aeg ära otsustada loomuomaselt eelisarendamist väärivad tegevusvaldkonnad ja kogu jõud nende hüvanguks anda.

«Meie maksupoliitilisel kursil ei ole viga midagi, aga mul on tunne, et meil Eestis on probleem, et me ei ole otsustanud pikaajalises võtmes, millised on need umbes 10 tegevusala, mida Eesti peaks eelisarendama, kuna on olemas täiesti objektiivsed tegurid, et neis on võimalik saavutada edu,» ütles Dmitri Jegorov Tallinnas peetud majandusjulgeoleku konverentsil, kus arutati Eesti majandus- ja maksupoliitika kurssi.

Selliste teguritena tõi ta näitena välja geograafiast, inimese haridusest, ajaloolisest kogemusest ja  ressurssidest lähtuvad eelised.

«Kus on need objektiivsetest teguritest otsustatud tegevusalad, mis oleksid väljaspool tavalist päevapoliitikat? Alad, mille puhul oleme kõik valmis leppima, et need ongi meil eelisarendatud?» küsis Jegorov.

Kui need oleksid otsustatud, siis saaksime asekantsleri sõnul palju kvaliteetsemalt analüüsida, millised tõrked ja probleemid nende arendamisel on.

«Kui maksud on analüüsi tulemusena parimaks lahenduseks nende alade tegelikele probleemidele, siis tulebki need erisused luua,» sõnas ta.  «Aga päevapoliitilised erisused – eriti need, mis ei põhine objektiivsel analüüsil – need rikuvad süsteemi, need võivad panna meid näiteks maksusoodustuste najal kasvuhoones banaane kasvatama.»

Jegorov märkis veel, et maksude suurusest või väiksusest on ettevõtlusele olulisem nende stabiilsus ning ta loodab peatset maksurahu saabumist.

Tagasi üles