Ford Focus - küpsem kui kunagi varem

Foto: Ford

Seni on Ford Focust saatnud ralliradadel teenitud kuulsus ja sõidumeeste auto maine. Uus, peenest lisavarustusest tiine Focus on aga sootuks teisest puust auto, millest leiab ahvatlusi ka mugavust ja toredust armastav inimene.

Sel õhtul paukusid uksed ja prahvatas kildudeks klaas, sadas mahlakaid sajatusi ja tihuti nutta, meenutati vanu patte ja öeldi inetusi – Koosta pere arutas autoostu.

Küsimuse oli päevakorda õigupoolest juba mõne aja eest kergitanud ühel hommikul leitud värviliste kirjadega kileaknaga ümbrik, milles liisingufirma malbes, aga resoluutses sõnastuses vana auto kasutusõiguse lähenevat lõppu meenutas.

Autot oli Koosta perel väga vaja, ilma selleta poleks kuidagi saanud. Elati küll kohe linna külje all, aga uusasumis, kus bussid ei käinud. Marsruuttaksod, tõsi küll, käisid. Paaritutel kuupäevadel sai nendega linna, paarispäevadel tagasi. Koguni kaks korda päevas, hommikul viie ajal ja õhtul nelja paiku. Eeldusel, et polnud teisipäev, liigaasta ega sadanud vihma – siis marsad ei käinud.

Seetõttu ei jäänud Koosta pere istuma, käed rüpes, ega lootma, et küll kuidagi saab, alati on saadud. Asi võeti tõsiselt ette. Võeti pastakas ja rehkendati tollesama pangapaberi tagaküljel pere eelarve läbi, et kui kallist autot lubada saab.

Õhtuti, kui tuba oli ju pimedaks tehtud, piiluti kardina tagant maja ees seisvaid naabrite autosid – kas saab ikka samaväärse? Või ehk koguni parema? Ehk saaks tualettpaberi ja soola arvelt veidi lisaraha näpistada?

Koogutati ühiselt diivanil läpaka kohal, surfati automüüjate kodulehtedel, jahiti sooduspakkumisi ja margiesinduste väikese läbisõiduga proovisõiduautosid. Loeti arvustusi ja kuulati tuttavatelt maad, mida võtta, mida jätta. Tehti maha, et Lorelei võib valida värvi, Ricardo valuveljed. Käidi pere- ja kliendipäevadel uutes, tehaselõhnaga autodes istumas.

Kandidaate oli sõelale jäänud õige mitu. Ricardo ja Lorelei tundsid, et tahaks veel vaagida, mõtiskleda, maad kuulata – aga aeg sundis takka. Liisingufirma saatis meeldetuletusi juba e-kirjaga, korra oli koguni mobiiltelefonile helistatud ja viisakalt, kuid nõudlikult edasiste plaanide järele päritud.

Ja siis jäi Loreleile silma Ford Focus. Oli teine nagu ära tehtud, aiva kiitis ja rõõmutses, et nii tore auto ette sattus. Käis esinduses autot vaatamas, tagasi tulles sädistas värvidest ja istmekatetest, moekast välimusest ja hubasest salongist. Mitu päeva seda vadinat kuulanud, viksis Ricardo ühel hommikul kingad ära ja sõitis isegi margiesindusse. Loreleile midagi ei öelnud.

Esinduses oldi lahked, pakuti kohvi ja vett, räägiti autost lähemalt, lubati sisse istuda ja istet sättida ning – kui müügimees oli Ricardo läikivatele kingadele hindava pilgu visanud – koguni proovisõidule. Tõsi küll, mitte kaugele ja müügimees küüdipoisiks, aga sellestki piisas. Ricardo sai otsuse ära teha.

Õhtul andis ta otsuse Loreleile teada. Et seda autot ei osteta. Ja siis kerkisid hääled, läks katki klaas, paukusid uksed ja spanjel Donna volksutas diivanilaua all pelglikult silmavalgeid.

Ricardo ilmutas suuremeelsust. Ta jäi Loreleiga nõusse, et auto on ilus, moodne, mugav – ehkki veidi nagu kitsavõitu, eriti kui roolis olla – ja et hindki sobib. Aga toonitas, et temale ei meeldi roolitunnetus. Ford, väitis ta, on oma autode roolitunnetusega üle maailma kuulus.

Teised autotootjad võtavad Fordilt ses osas malli. Ja tema, poisipõlves kardisõidus rajooni meistriks tulnu, oskab heast roolitunnetusest lugu pidada. Aga sellele uuele Focusele on pandud uutmoodi roolivõimendi, mis sellest tunde ära nullib.

Asjatundlik ja arukas argument, nagu Ricardole tundus, Loreleid ei veennud. «Mis vahet seal, mis tunne sul rooli keerates on?!» ahastas ta. «Peaasi, et keerab!» Ja lõi lauda oma trumbi – auto varustuse. See, pidi Ricardo möönma, oli Focusel muljetavaldav. Uhkem kui veel mõne aasta eest luksusautodele pakuti.

Võis lasta autole külge panna vidinaid, millest mõnda poleks osanud tahtagi – näiteks vigur, mis tabab ära, kui juht roolis ära väsib, ja õigel ajal puhkepausi soovitab. «Kas sa minust sugugi ei hooli?» nuuksus Lorelei. «Mõtle, see võib mu elu päästa! Sõidan talvel vanatädi juurde, tee on pikk, väljas pime, roiutab – ma võin roolis magama jääda!» Või riistapuu, mis liiklusmärgi ära tunneb ja hoiatab, kui hajameelselt 70 alast sajaga läbi paned.

Loreleile meeldis veel seade, mis ei lase autol oma sõidurajalt välja kalduda. «Mõtle, kui tore – ise ei pea rooli hoidmagi,» rõõmustas ta. «Saab sõidu ajal kududa või midagi lugeda…» Selle jutu peale ei osanud Ricardo muud teha kui silmi pööritada. Rooli taga kududa... Kõige suuremas vaimustuses oli Lorelei aga auto võimest justkui ise parkimiskohale manööverdada – anna ainult õigel hetkel gaasi või pressi pidurit.

«Aga ikkagi – see rool,» jäi Ricardo enda juurde. «Mis rool! Mis tunnetus!» kriiskas Lorelei. «Sul ei olegi vaja seda rooli keerata! See auto keerab ise! Istu sisse ja joo õlut, poole tunni pärast oled kohal!»

Ja Ricardo andis alla. Pereõnn on ikka tähtsam kui roolitunnetus. Ja rajooni kardisõidumeistri karikat ei saa keegi temalt ära võtta.

Andmed
Ford Focus

Mootor
töömaht: 1596 cm3
võimsus: 134 kW (182 hj)
suurim pöördemoment: 240 Nm @ 1600–5000 p/min
 
Dünaamika
suurim kiirus: 222 km/h
0–100 km/h: 7,9 s
 
Kütusekulu
linnas: 7,7 l/ 100 km
maanteel: 5,0 l/ 100 km
keskmine: 6,0 l/ 100 km
CO2 g/km: 139
 
Mõõdud
pikkus: 4358 mm
laius: 1858 mm
kõrgus: 1484 mm
teljevahe: 2648 mm

Ford Focuse hind algab 14 990 eurost. Proovisõiduauto hind 22 610 eurot.