Tallinna vanalinnas asuv Õpetajate maja oli täna asukohaks sündmusele, mis tegi kuulsusetu lõpu ekspoliitik Edgar Savisaare võimuimpeeriumi kunagi plaanitud tugisambale – linnarahva maksurahade eest ja valdavalt Keskerakonna liikmete häälte toel loodud Eesti Ühistupangale.
Kell 10.30 alanud Eesti Ühistupanga liikmete üldkoosoleku päevakorras oli peamise punktina vaja langetada otsus lõpetada tegevus krediidiasutusena ning muutuda põhikirja vastava kohendamise järel lihtsalt tulundusühistuks, mille nimes ei sisaldu enam sõna «pank».
Nii ka läks. Kohalolnud otsustasid valdava hääleteenamusega, et Eesti Ühistupanga uueks nimeks saab Eesti Ühistukapital ning krediidiasutusena enam tegevust ei jätkata. Koosolekust võttis osa ligi 87 ühistu liiget 162-st ning põhikirja muutmise poolt hääletas neist 62, vastu oli kuus ja erapooletud 11.
Ühistu juhiks jäi edasi Ülle Mathiesen. Ainus muudatus juhtorganites puudutas nõukogu: sellest astus tagasi Ahti Kallaste.
Tänase otsuse autoriks ja läbimineku dirigendiks on Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu, tuntud eelkõige ansambli Meie Mees käilakujuna ning vastavalt vajadusele kas IRLi ja Keskerakonna liikmena – olgu siis Toompeal, all-linnas või Tartus. Just tema ettekujutuses on sündinud plaan, kuidas lõpetada kaks aastat kestnud maksumaksja raha põletamine ühistus, millel pole tegevuslubagi.
Riisalu nägemuse kohaselt kuulub Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete hulka hoopis linnarahva raha paigutamine mõnda Eestis tegutsevasse eraõiguslikku panka, et seeläbi tehtud kulutusi ja saadud kahjumit kompenseerida.
Ühistukaitali juht Ülle Mathiesen ütleski pärast tänast üldkoosolekut, et ühistu peamine eesmärk ongi nüüd osaluse omandamine mõnes Eestis tegutsevas pangas – täpsemalt käib jutt hetkel Coop pangast.
«Panga juhtkond on viimasel poolel aastal otsinud aktiivselt erinevaid võimalusi, kuidas edasi liikuda. Täna käivad meil läbirääkimised Inbankiga osaluse omandamiseks COOP Pangas. Coop Pank on eestimaine, tarbijate ühistutele ja nende ca 80 000 liikmele kuuluv pank. Täna andsid meie liikmed juhtorganitele rohelise tule läbirääkimised Inbankiga edukalt lõpule viia,» ütles Mathiesen.
Hetkeseisuga - nagu tegelikult asutamisest saadik kulunud kahe aasta jooksul - on ühistu puhul tegemist lihtsalt ühe maksumaksja raha täis äriühinguga, millel puudub igasugune igapäevane eesmärgipärane äritegevus.
Üllatus: linna suurosalusel ei saagi ühistulist panka luua
Tallinna volikogu möödunud neljapäevase volitusotsuse kohaselt esindas Tallinna linna tänasel koosolekul abilinnapea Kalle Klandorf. Ta ütles vahetult enne üldkoosoleku algust Postimehele, et otsus muudatusteks on õige ja õigustatud.
«Kuna ei antud luba selle panga tegemiseks, siis ei ole mõtet korduvalt peaga vastu müüri joosta. Tuleb leida teised variandid ja see otsus, mille linnavolikogu praegu vastu võttis on OK,» sõnas Klandorf. Ta viitas finantsinspektsiooni kahele otsusele Ühistupangala krediidiasutuse luba mitte anda ning volikogu otsusele anda linnavalitsuse luba Ühistupanga põhikirja muutmiseks.
Klandorf märkis, et isegi kui aastatagused tegevusloa mittesaamise põhjused – ehk Savisaar - on ära langenud, siis finantsinspektsiooni värske otsus veebruarist ütles jätkuvalt seda, et tegevusluba Ühistupank ei saa. Tõenäoliselt on tegemist mitteametliku otsusega - pigem Tallinna linna ja inspektsiooni vahelistel läbirääkimistel öeldule.
«Nende põhjendus on ka enam-vähem arusaadav: kui Tallinna linn on suure hulga raha panka pannud, siis võib linnavõimu muutumine mingil hetkel tekitada küsimuse, mis sellest pangast edasi saab,» selgitas Klandorf.
Seega: võimu suurosalust omavatel krediidisustustel pole ebastabiilsuse tõttu lootustuski Eestis tegevust alustada. Vastupidiselt näiteks Saksamaale, kus selliseid avaliku võimu toel ühistulisi panku on kasvanud nagu seeni pärast vihma.
Seda, kas täna moodustatu uue nimega ühistu asub pidama läbirääkimisi osaluse ostmiseks mõnes pangas, otsustab Kalle Klandorfi sõnul ühistu järgmine üldkoosolek. Väga konkreetselt ongi avalikkusele teada antud huvist Inbanki osaluse vastu Coop pangas. Klandorfi kinnitusel eellepingud sõlmitud ei ole.
Finantsinspektsioon jättis esimest korda 5. aprillil 2017 küll pangale tegevusloa väljastamata, kuid on korduvalt teada andnud, et linn pank võib iga kell uue taotluse esitada, kui puudused korda aetud. Nende puuduste all on viidatud näiteks Tallinnas toona võimul olnud poliitikute kahtlasi taustasid ja käivitatud kriminaalmenetlusi. Nüüd selgub, et luba pole antud ka esialgsete põhjuste äralangemisel.
Linna raha põleb mühinal
Aivar Riisalu lootus on, et hiljuti sündinud Coop pangal hakkab minema nii hästi, et selles ka väikese osaluse omamine aitab linnal tagasi teenida Ühistupanga asutamisse pandud summasid, selle asemel, et need lihtsalt korstnasse kirjutada.
Probleemi pole panga osakapitaliga, selle saaks linn liikmete hulgast lahkudes lihtsalt tagasi. Ühistupanga äriregistrisse kantud osakapitali suurus on 6,3 miljonit eurot, Tallinna linna osa osakapitalis on 5,9 miljonit ehk koguni 95,7 protsenti. Samas on Tallinna linnal ühistu üldkoosolekul vaid üks hääl 162 seas.
Samas tuleb arvestada, et Ühistupank on tegevusloa puudumisele vaatamata jõudnud teadmata kellele põhikapitali arvelt välja laenata 650 000 eurot. Lisaks on oma võtnud juhatuse ja teiste töötajate palga- ja kontoriraha.
Pank kandis möödunud aastal 295 700 eurot kahjumit, koos eelmiste perioodide kahjumiga moodustab ettevõtmise jaotamata kahjum kokku 663 900 eurot.
Mis puutub panga asutamise kuludesse, siis selle asutamisele on linn aastatel 2015 ja 2016 eraldanud linnaeelarvest 575 000 eurot panga asutamise ettevalmistamiseks. Sellest ligi poole on enda taskusse pannud advokaadibüroo Lextal - tuntud ka kui Keskerakonna õigusnõustaja.
Ühistupank kanti äriregistrisse 3. veebruaril 2016 pärast Tallinna Ringkonnakohtu 1. veebruari 2016 asjakohast määrust. Vormikohane taotlus krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitati Finantsinspektsioonile 29. jaanuaril 2016.
Vastuhääletanu: Ühistupanga asutamisest loobumine oleks ajalooline viga
Vabaerakonna juhatuse liige Kaul Nurm kutsus aga enne tänast üldkoosolekut Eesti Ühistupanga asutajaid üles jääma algselt kavandatud eesmärkide juurde asutada üle-eestiline ühistupank ja seega mitte loobuma krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest.
Ühistulise panganduse suur väärtus seisneb Nurme sõnul tema toimimise filosoofias, mille käimalükkavaks jõuks ei ole kasumi tagaajamine.
«Ühistute eripäraks on nende pikaajaline lähenemisviis, tugev piirkondlik seotus, liikmete huvide edendamine ja keskendumine omavahelisele koostööle - see on sotsiaalselt vastutustundlike kodanike kasvatamise protsess,» sõnas Nurm. «Kodanike teadlikkusel põhineva ühistupanga arengumudeli vahetamisel peenrahaks mistahes kommertspangas lihtsalt raha teenimise eesmärgil puudub igasugune põhjendatus.»
Kujunenud olukorras maksaks Tallinna linn Inbankile Nurme hinnangul väikeosaluse omandamise eest üksnes põhjendamatult kõrget hinda.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)