/nginx/o/2018/01/17/7490823t1h6ed8.jpg)
Kohalikud ettevõtjad, idufirmandus, e-residendid, nii kodumaised kui välisinvestorid on tegemas järjest tugevamat häält Eesti kui investeerimisobjekti halvavate probleemide üle ning riik tahab tekkinud umbsõlme juba sel aastal ühe kapitaalse uuenduse abil lahti harutada.
Probleemi sügavam põhjus on siin tegutsevates pankades. Ühelt poolt heidab avalikkus neile ette rahvusvahelisi rahapesujuhtumeid, teisalt kortsutab kulmu nende soovi üle oma klientide tausta teada. Ainus lahendus paistabki olevat see, et pangad mitmestki protsessist üldse kõrvale jätta ning huvitaval kombel on seda ideed asuma toetama ka riiklikud asutused.
Milles probleemi juures täpsemalt seisnevad?
Lihtne ja selge on lugu e-residentidega: kui nad ei suuda oma tegevuse seotust Eestiga tõestada, siis imegu kohalikus pangas konto omamise soovist näpud puhtaks. Ainuüksi aadressi omamine mõne aadressiteenuse pakkuja aadressil Sepapaja tänaval ei oma pankade jaoks mingisugust tähtsust. Vaja on näidata reaalset äri, kontorit, inimesi.
Nii mõnigi siinne pank on välja öelnud, et e-residente ei teenindata enam üldse – riskid suured, käve väike. Swedbank nii otsekohene ei ole, aga kinnitab, et mingisuguseid järeleandmisi nõudmiste osas ei tee.
«Võtame tunne-oma-klienti temaatikat äärmise tõsidusega. Igasuguse ärisuhte aluseks on kliendi tegevuse sisuline seos Eestiga. Kui potentsiaalne klient on võimeline esitama informatsiooni, mis võimaldab pangal täita hoolsusmeetmed ja veenduda, et kliendiks soovijal on Eestiga seotud äriplaane, avame konto,» kinnitas panga kommunikatsioonijuht Kristi Roost.
Paraku ei ole see e-residentide ja mitteresidentide puhul mitte alati nii ja olukordades, kus pank tunne-oma-klienti kontrolli täies ulatuses täita ei saa või kus ei suuda tuvastada olemasolevat või äriplaanis sisalduvat seost Eestiga, kontot ei avata.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/15/6451829t1h92c4.jpg)
Milline on tagajärg? «Mis puudutab e-residentsust, siis üle 70 protsenti nende ettevõtetest on välismaiste arveldusteenuste otsas,» tõdes programmi juht Kaspar Korjus.
Ta viitab näiteks soomlaste Holvi nimelisele makselahendusele – need pakuvad nii kontot kui maksekaati, kuid taustakontroll on märksa tagasihoidlikum. Sellised lahendused e-residentidele küll ka kallimad, kuid ainus pääsetee Euroopas äri ajada.
Kuid Eesti probleem on kasvanud e-residentidest märksa laiemaks ning nii Korjus kui mitmed ärimehed väidavad, et sisuliselt on kinni keeratud kõik välisinvesteeringud.
Startupid kolitakse Eestist välja
«Välisinvestorite vaatenurgast - probleem on reaalne. Meil puudub küll hetkel informatsioon, et mõni startup oleks jäänud konto avamise pärast investeeringust ilma, pigem on leitud teine lahendus - startup registreeritud Eestist välja, kus investoril investeerimine lihtsam,» kuulutab karmi tõde Startup Estonia esindaja Maarika Truu.
«Seega, kui tahame startupe Eestis hoida (ja tahame ju!), siis on vaja TOIMIVAT lahendust. Pangakonto ja EVK (väärtpaberite keskregister) konto lahtisidumine on ka meile teadaolevalt kõige kiirem lahendus,» kõlab ta ettepanek.
Probleem puuudutab idufirmade valdkonnas ka neid inimes, kes on maade ja merede tagan siia arendutööd tegema tulnud. «Seoses Startup Viisa programmiga tunnetame probleemi väga otseselt - inimesed tulevad füüsiliselt Eestisse äri ajama ja siis puudub selline baashügieen nagu pangateenused,» lisas Truu.
Kuidas on lood aga välismaiste investoritega nii idast kui läänest, kes meie ettevõtetesse raha tahavad paigutada? Selgub, et lood on päris hullud.
«Ma ei räägi siinkohal kahtlastest Vene firmadest või Põhja-Korea krüptotreideritest, jutt käib ka suurtest, tuntud valgetest Lääne ettevõtetest. USA suur VC fond soovib juhtida Eesti startupi A-raundi. Konto avamine õnnestub alles pärast mitmenädalast ponnistust ja panga CEO isiklikul eestkostel,» tõi Siena Capitali üks partneritest Lauri Isotamm möödunud nädalal sotsiaalmeedias näite.
Ta jätkab: teise näitega «Saksa investorid soovivad kõrvuti Eesti pensionifondide ja EBRDga investeerida Eesti fondi ja loovad selleks Eesti OÜ. Kontot lahti ei saa, kusjuures inimeste taust ja raha päritolu on tõendatud ja dokumenteeritud ja puhas.»
Lisaks räägib ta väärtpaberite hoidmise probleemidest. «Kuna meie EVK süsteem töötab läbi kontohaldurite (pangad), siis ei saa Eesti väärtpabereid hoida teisiti kui Eesti pangas kontot omades.»
Hüvasti, Eesti pangad
Seega on tekkinud suletud ring nii e-residentide, iduettevõtluse kui Eesti ettevõtetesse investeerimise osas ja Postimees pöördus lahenduste väljapakkumiseks juba riigi enda poole. Selgub, et vähemalt üks konkreetne plaan on olemas.
Alustame Eesti Panga asepresidendist Madis Müllerist: kas probleem on reaalselt olemas ja mis aitaks?
«On tõsi, et finantsettevõtetele ja eriti pankadele viimastel aastatel kehtestatud täiendavad regulatsioonid on piiranud mitmete klientide jaoks ligipääsu teenustele. See ei puuduta mitte üksnes Eesti panku ning paraku mitte ka vaid kliente, keda objektiivselt tulekski kindlasti proovida pangandussüsteemist eemal hoida,» tunnistas Müller.
Ta tuletab kõigile meelde, et mitte ükski Eesti seadus ei keela siinsetel pankadel mitteresidente või ka näiteks välismaalastest omanikega kohalikke osaühinguid teenindada. Küll aga on väga selge ootus, et pank mõistab iga oma kliendi äritegevust, raha päritolu ja ettevõtte omanike tausta.
Et välismaiste ettevõtete või omanike puhul nõuab tausta piisav mõistmine palju suuremaid kulutusi ja pingutust panga poolt, võib nii mõnigi pank Mülleri hinnangul otsustada, et teatud klientidega tegelemisega kaasnevad riskid on piisavalt suured selleks, et see lihtsalt ei tasu end ära.
Milline oleks aga Eesti Panga pakutav lahendus? Selgub, et Eesti Pank ise võib soovitada Eesti pangakonto omamise nõudest loobumist siinsetesse ettevõtetesse raha paigutamisel.
«Tasub hinnata, kas saaks kuidagi võimaldada EVKs (väärtpaberite keskregister – toim) väärtpaberitehingute tegemist ka omamata kontot mõnes Eesti pangas. Eestis äri tegemine või siia investeerimine peaks kindlasti olema võimalik ka ilma üheski Eesti pangas kontot omamata,» kõlab Madis Mülleri ettepanek Eesti seaduste loojatele.
Selgemast selgem ettepanek, mida võib selle kohta arvata näiteks justiitsministeerium. Selgub, et liberaalne mõtlemine pole võõras ka selles asutuses ja mõtted sama liini mööda käinud ka endal.
«Oleme probleemist teadlikud ja nii palju kui võimalik, proovime ka olukorda leevendada. Näiteks oleme kevadel välja pakkumas lahendust, mis võimaldaks osaühingutesse tehtavate investeeringute puhul saada hakkama ilma väärtpaberikontode või notariteta,» ütles sõnaselgelt välja justiitsministeeriumi esindaja Kristin Rammus.
Ehk siis: justiitsministeerium on pakkumas juba lähikuudel pakkumas leevendust nõuetele, mis on seotud osaühingu osadega tehtavate tehingutega. Muudatused on tulemas ja üsna pea.
Kommentaar
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler:
Osakute hoidmise küsimuses toetab Finantsinspektsioon pigem senisest vabamat lähenemist: võimaldada tuleb osakute hoidmist ja käivet ka keskregistri ja notari väliselt. Nii on tagatud valikuvabadus, kus inimesed ise leiavad endale parima tee riskide ja võimaluste tasakaaluks.
Kliendivaliku osas on kehtiv raamistik liberaalne: pangad ja muud turuosalised otsustavad võimalike ja olemasolevate klientide käsitlemise, lähtudes oma strateegiast, riski-isust ja sellele vastavast, arvestades kohalduvaid kliendi tundmist nõudvaid norme.
Hetkel riik laiemalt üldreeglina ei otsusta üksikute klientide valikut ja käsitlemist, kui see on toimunud seaduse raames. Kliendi käsitlemise küsimusi võivad mõjutada ka kliendi päritolu-jurisdiktsiooni maksuseaduste ja muude taoliste normide nõuded, mis väliskliendi vastuvõtmisel meie finantsvahendaja poolt võivad asetada viimasele aruandluse ja muid kohustusi tulenevalt välislepingutest vmt õigusaktidest.
Finantsvahenduse äri strateegia ja riski-isu käivad käsikäes riskikontrolliga, viimane peab olema suuteline adekvaatselt juhtima teadlikult võetavaid riske. Iga turuosaline otsustab oma ärimudeli ja valib kliente, kuid sellele peab vastama investeering sisekontrollisüsteemi.
Finantsinspektsioon seirab tähelepanelikult turul toimuvat, hindab viiteid võimalikele tõrgetele ja vajadusel aitab ministeeriumitel neid analüüsida.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)