Maailm digitaliseerub. Juba lähitulevikus näeme 5G ja asjade interneti koosmõjus tärkamas uusi lahendusi ja teenuseid, mis pööravad tänase harjumuspärase ühiskonnakorralduse pea peale. Kas me oleme selleks ka valmis, räägib lähemalt Telia Eesti 5G programmi juht Mattias Männi tehnoloogiaportaalis Digitark.
Pea kümme aastat tagasi kasutusele võetud 4G tehnoloogia on toonud video plahvatusliku võidukäigu ning mobiilne andmesideühendus on saanud meie igapäeva lahutamatuks osaks. Viis, kuidas me infot tarbime ja edastame, on radikaalselt muutunud. Lisame juurde nutiseadmete tormilise arengu. Kes oleks osanud arvata, et telefon aitab meid liikluses, reisimisel, meelelahutuse valimisel, ostlemisel ja töötamisel sellisel moel ja määral, nagu ta seda täna teeb?
Tänane olukord, kus suur osa ühiskonnast on kaetud kõikjal ja kõigile kättesaadava internetiühendusega, on tegelikult sobiv stardiplatvorm juba järgmisele tehnoloogilisele lainele. Viienda põlvkonna ehk 5G mobiilsidevõrgu arengutest räägitakse aina enam ning selle toel näeme juba õige pea maailmas kasvamas selliseid lahendusi, teenuseid ja ärimudeleid, millest meil täna veel aimugi ei ole.
Olgugi, et 5G lõplik standard on alles vormistamisel, käib uue tehnoloogia võimaluste testimine juba täie hooga. Tõsi – hetkel pole veel turul kliendiseadmeid, mis 5G eelised meile koju, kontorisse või taskusse tooksid, aga visioonid muutuvad üha detailsemaks. Spordi ja meelelahutuse vallas tehti ots tõsiselt lahti äsja lõppenud taliolümpiamängudel PyeongChangis. Rahvaste sõpruse kõrval oli seal teiseks suureks sõnumiks justnimelt spordivõistluse digitaliseerimine. Meelde jäid presidendi avakõne ja sellele järgnenud droonide poolt loodud kaunid kujutised õhus, aga ka Olümpiamängude jäähalli paigutatud sada 360-kraadise vaatega kaamerat, millega edastati avalikkusele võistlustules olevate sportlaste emotsioone. Võib arvata, et juba üsna pea saame spordi- või kultuuriüritustele kaasaelajatena hoopis teistsuguste kogemuste osaliseks kui täna.
5G tehnoloogia kaks kõige paremini mõistetavat eelist on andmesidekiirus ja väga väike võrgu viiteaeg. Kiirus on tänase mobiilse andmeside võimalustest kümneid kordi suurem, ulatudes gigabittidesse sekundis.
Andmesideühendusel tekkiva viiteaja saab aga alandada ühe millisekundi suurusjärku, mida inimsilm ja –kõrvpraktiliselt ei tunneta.
Nendele asjaoludele mõeldes julgen arvata, et seisame täna uue digitaalse etapi lävel. Meie elustandard muutub sümbioosis muutustega käitumises reaal- ja virtuaalkeskkonnas, liit- ja virtuaalreaalsuse seadmete ning kasutusjuhtude arenguga. Samuti tehisintellekti ning asjade interneti laialdase kasutuselevõtu ja otse loomulikult üleüldise teadusliku ja tehnoloogilise arenguga.
Loodan, et esmajärjekorras jõuab 5G juba lähimatel aastatel sinna, kus teda otseses või kaudses tähenduses eluliselt vaja on. Valdkonnad nagu tööstus ja robootika, nutika elukeskkonna arendused ja automatiseeritud liiklus, operatiivteenistus. - Mattias Männi
Inimelude hoidmisel ja päästmisel on sageli kriitiliseks teguriks reaktsiooniaeg. Kui näiteks sõiduautode kontrollsüsteemid oleksid omavahel ühendatud 5G võrgu abil, siis liikluses äkkpidurdava auto taga sõitev teine auto suudaks teha sama ilma juhi poolse reaktsiooniajata ning seega potentsiaalse õnnetuse ära hoida. Kui aga peakski õnnetus juhtuma, oleks 5G võrgu abil ühendatud kiirabibrigaadi sõidukis võimalik kaasata eriarstid virtuaalselt juba sündmuskohal, ilma haiglasse sõitmata. Nutika liikluskorralduse kontekstis võime samas näiteks ette kujutada, et anname kõik oma taskus asuvate mobiiltelefonide liikumise järgi sisendi linna valgusfooridele ning optimeerime seeläbi fooritsüklite tööd.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!