Vaid murdosa arenenud ühiskondade liikmetest saab tänapäeval kätte hädavajaliku kehalise koormuse, kuid treening on vaid üks osa sellest ülesaamiseks, leiab sporditeadlane Kristjan Port.
Sporditeadlane Port: mitte treenimine ei ole tervisele kahjulik, aga...
«Kui me vaatame inimkonna lähimat kultuurilugu, siis ega trenni ei olegi tehtud. Lihtsalt elu on pakkunud kehale piisavalt palju väljakutseid ja keha on niigi lihaseline ja tugev. Kui me tänapäeval vaatame näiteks põllumajandust, siis näeme, et inimesed teevad seal pigem rohkem kehalist tööd ja neil ei olegi lihtsalt trenni jaoks jaksu,» ütles Kristjan Port ETV2 saates «Heureka».
Mis puutub linnastunud keskkonda ja arenenud ühiskondi, siis arvatakse Pordi sõnul tänapäeval, et on alla viie protsendi inimesi, kes saavad minimaalse nädalase kehalise koormuse.
«Nii et küsimus ei ole trenni mitte tegemises vaid küsimus on rohkem selles, kuidas inimene kehalise koormuse kätte saab. Treeningu mitte tegemise iseenesest ei ole kahjulik, aga treenimata olek on kahjulik,» sõnas Port.
Port märkis, et elavate rakkudega on aga selline seis, et kui neile väljakutseid mitte pakkuda, siis ülejäänud elavad rakud küsivad «miks me neid kaasas kanname?».
«Kuna me argielus liigutame end suhteliselt piiratud ruumis ja piiratud liikumismustriga, siis me ei kaasa kõiki kudesid ja need hakkavad vaikselt kaduma. Treening pakub aga selliseid väljakutseid, mille puhul kõik rakud saavad öelda, et neil on õigus eksisteerida - andke mulle ka süüa. Treeningu eesmärk on peamisel suunatud eluspüsimisele,» ütles teadlane.
Miinimum liikumisvajadus on Pordi sõnul omanäoline vaidlusobjekt ja vastus sellele on küllaltki paindlik. «Peaasi on saada regulaarselt sellist koormust, kus inimene väga rääkida ei taha. Vahet ei ole, kas tegemist on lühiajalise intensiivse või pikaajalise koormusega. Igal juhul on oluline teha trenni regulaarselt,» lisas ta.