Loodusõnnetused ohustavad autosid ka Eestis

Foto: IF KINDLUSTUS

Ühel jaanuarikuu hilisõhtul oma autot pahaaimamatult maja ette parkides ei osanud Pärnu rannapiirkonna elanik veel uneski näha, et hommikuks tema auto mereveest üleujutatuna kasutuskõlbmatuks osutub, kirjutab If Kindlustuse kaskokindlustuse vanemtootejuht Tarmo Lääne Postimehe erilehes Auto ja tehnika.

Nii juhtus 2005. aasta 9. jaanuaril suvepealinnas kümnete autoomanikega ning vaid kaskokindlustuse omanikud said oma hävinud neljarattaliste eest hüvitise ja uue sõiduvahendi.

Kuigi maavärinad, tsunamid ja vulkaanipursked meie maalt õnneks ohutusse kaugusesse jäävad, ei saa siiski kahjuks kuidagi öelda, et Eesti loodusõnnetustest puutumata jääb. Meie kohati ekstreemsed neli aastaaega toovad kaasa nii torme, üleujutusi kui ka tonnide kaupa lund ja jääd, mis autosid tihti ootamatult lõhuvad.

Aitab kaskokindlustus
On oluline teada, et loodusõnnetuste tagajärjel hävinud või kahjustada saanud auto hüvitatakse kaskokindlustuse olemasolul. Kohustuslik liikluskindlustus sedasorti kahjude puhul appi ei tule.

Loodusõnnetuste kindlustuskaitset sisaldavat kaskokindlustust saab sõlmida kuni 12 aasta vanustele autodele ja selle võib sõlmida nii kindlustusbüroos kui ka kodust lahkumata e-büroos. Internetis võtab kaskokindlustuse sõlmimine aega 4-5 minutit ning see on autojuhile ka soodsaim variant kindlustuse soetamiseks.

Alati ei ole kasu ka tormihoiatuste kuulamisest. Aeg-ajalt kukub autodele selliseid suuri puid, mis on lihtsalt oma aja ära elanud. Nii avanes ühel suvepäeva hommikul Roosikrantsi tänava elanikule vaatepilt maha langenud puu all rusuhunnikuks muutunud autost.

Sellised juhtumid ei ole kindlustuse jaoks samuti haruldased. Linnaelanikud kipuvad kodulähedaste puude osas olema emotsionaalsed ning ka poolmädanenud puude langetamiseks ei anna omavalitsus kergekäeliselt luba.

Kaskokindlustus, eelkõige superkasko, on üks populaarsemaid kindlustustooteid peale liikluskindlustuse. See annab autoomanikule nii vajaliku turvatunde kui ka teadmise, et isegi suurem kahju või auto häving ei tekita tema pere-eelarvesse suuremat auku.

Meie statistika näitab, et ka pärast liisingu lõppemist jätkab ligikaudu kolmandik autojuhtidest kaskokindlustuse lepingut. Eriti varmad on kindlustama need, kel on olemas kahjukogemus. Uuema auto puhul läheb silmaga hinnates väiksena tunduv kahju maksma juba sadu ja isegi tuhandeid eurosid ning paljudele inimestele tähendaks selline ühekordne väljaminek märkimisväärseid raskusi.

Kindlustus toob meelerahu
Üha vähem on neid inimesi, kes peavad kindlustamist luksuseks ja rohkem neid, kelle jaoks on see elementaarne. Samuti võib öelda, et pigem ei ole kindlustamine seotud mitte niivõrd inimese sissetuleku, vaid tema väärtushinnangutega. Tavaliselt soetab kindlustuse keskmise sissetulekuga inimene, kes väärtustab turvatunnet. Kindlustus ei ole enam ammu rikaste inimeste privileeg, pigem vastupidi.

Kui klientidel on võimalik tekkinud kahjudest teada anda nii büroode, telefoni, e-kirja kui ka internetikeskkondade kaudu, siis kõige mugavam on pärast sõidukiga juhtunud kahju pöörduda otse autoremondifirma ehk kahjukäsitluse koostööpartneri poole. Nii tegeleb vajaliku nn paberimajandusega kahjukäsitleja, kes ajab kindlustusseltsiga paberid ise korda.

Enim kahjusid põhjustavad:

•    Üleujutused
•    Lumi ja jää. Viimase kahe karmi talve jooksul on rohkelt hüvitatud jääpurikate auto peale kukkumisest tingitud kahjusid.
•    Tormide ja tuulte tõttu autodele langenud puud.
Allikas: If Kindlustus