Traagiline video: nii hukkus esimene isejuhtiva auto ette jäänud inimene

Kaader auto pardakaamera videost

FOTO: Tempe politsei

Arizona politsei otsustas avalikustada video, mis on üles võetud möödunud pühapäeval inimese surnuks sõitnud Uberi isejuhtiva auto pardakaameratega.

Video sisaldab esmalt kaadreid auto ette suunatud kaamerast ning seejärel salongis toimunust. Videolt on näha, et Uberi kasutatud Volvos olnud 44-aastane katsesõitja Rafaela Vasquez tegeles õnnetuse hetkel millegi süles oleva kallal nokitsemisega ega jälginud liikluses toimuvat.

22 sekundit kestvalt videolt on näha, et jalgrattaga jalakäija liikus auto ette vasakult ning oli enne juba ületanud ühesõiduraja. Teda oli näha vähemalt kaks sekundit enne kokkupõrget, ent auto ei reageerinud sellele enne otsasõitu mitte kuidagi. Isejuhtivate autode süsteemid ei kasuta orienteerumiseks inimsilmale nähtavat valgust.  

Teada on, et auto liikus kiirusega 60 km/h. Hukkunuks osutus jalgratast käe kõrval lükanud 49-aastane Elaine Herzberg. Uber katkestas pärast traagilist õnnetust isejuhtivate autode katsed.

Olukord Eestis

Eestis on isejuhtivate autode katsetamise ja õigustega olukord selline, et riigikantselei juures tegutsev ekspertkomisjon jõudis möödunud aasta veebruaris koostöös ametkondade ja ministeeriumitega järeldusele, et kõikjal Eesti teedel on seadusi muutmata võimalik isejuhtivate autode katsetamine.

Esimesi isejuhtivaid sõidukeid hakati Eestis katsetama möödunud aasta 1. juulist Tallinnas, mil Viru ringilt hakkasid seoses Euroopa Nõukogu eesisutumisega Kultuurikatlasse regulaarselt sõitma kaks isejuhtivat bussi.

Riigikantselei nõuniku Marten Kaevatsi sõnul vaatasid ametkonnad liiklusseadusele otsa ja jõudsid järeldusele, et isejuhtivate autode katsetamiseks pole vaja seda muuta. Ainsaks tingimuseks on see, et juht peab olemas olema. 

«Maanteeamet, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, politsei ja justiitsministeerium jõudsid järeldusele, et sel tingimusel on kõik teostatav. Oluline on veel see, et lubatud on ka isejuhtivate sõidukite kaugjuhtimine – juht ei pea füüsiliselt sõidukis viibima,» rõhutas Kaevats.

Sisuliselt tähendab ekspertkomisjoni otsus seda, et Eestis on nüüdsest võimalik juhtida linnaliinibussi arvutist – teedele lubatakse «puldiautod».

«Aga – sa pead olema ka sel juhul kaine ja sul peab olemas olema vastava kategooria juhiluba. Sina vastutad, kui juhtub mingi õnnetus,» lisas Marten Kaevats.

Seega: kui arvuti tagant purjus IT-poisi kontrollitav, ent isejuhtiv (ja ise otsuseid langetav) buss sõidab näiteks otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, siis saab selle noormehe süüdi mõista inimvigastustega liiklusõnnetuse põhjustamises alkoholijoobes. Iseasi on, kuidas politsei suudab kaugjuhtimise puhul tuvastada, kes täpselt, kus ja millega isejuhtivat sõidukit juhtis.

Mõned sellised riskistsenaariumid on koostöös jõuametkondadega läbi arutatud. Mis puutub eeltoodud katsebussidesse, siis neil hakkas juht pidevalt kaasas sõitma ja sai vajaduse korral vajutada bussi seiskavale punasele nupule.

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul on olukord uus ja tuleb olla kindel, et nii auto mehaanika kui ka tarkvara vastavad nõuetele. «Katsed toimuvad maanteeameti järelevalve all ja peavad olema ohutu,» lisas ta.

Testimisõigus avalikel Eesti teedel kehtib isejuhtivatele sõidukitele, mida Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu klassifikatsiooni järgi liigitatakse tasemele SAE 2 või SAE 3.

Isejuhtiva tehnoloogia  (näiteks auto) testimiseks Eestis tuleb esmalt läbida järgnevad sammud:

Tuleb taotleda sõiduki registreerimist ja taotleda sellele üksikkinnitust (Liiklusseadus § 78). Selleks tuleb kirjutada kiri aadressile info@mnt.ee ja saata dokumendid sõiduki tehnilise kirjelduse kohta. Sealjuures on abiks igasugune lisainfo, näiteks materjal varasemate katsetamiste kohta.

Tuua sõiduk enne registreerimist maanteeametisse kontrolli, kus maanteeameti meeskond (kuhu kuuluvad eksperdid liiklusohutuse, isejuhtiva tehnoloogia valdkonnast) katsetab sõidukit nii kinnisel alal kui ka liikluses. Katsetatakse, kuidas juht sõidukit manuaalselt kontrollib; kuidas tehnoloogia võimaldab juhil turvaliselt võtta kontrolli sõiduki autonoomselt režiimilt üle; ning sõiduki võimekust ise sõita.

Tagasi üles