Lotman tabas inimese ja roboti imeliselt lihtsa erinevuse: võime armastada

Saudi-Araabia kodanikust tehisntelligent Sophia on küll kena, aga midagi on tal võrreldes inimesega puudu Foto: NAVESH CHITRAKAR/REUTERS

• Lotman: robotipaanikat külvavad intellektuaalid

Postimehe aasta arvamusliidriks kuulutatud semiootik Mihhail Lotman pakkus oma eilses tänukõnes ühtlasi välja geniaalselt lihtsa lahenduse, kuidas eristada inimest tehisintellektist – selleks on võime armastada.

Lotman leidis tehisintelligentsist rääkides, et kui kunagi ammu lõhkusid erudiidid masinaid selle pärast, et masinad võtsid nende töö ära, siis tänapäeval tekkis tehisintellekti paanika siis, kui intellektuaalid hakkasid tundma, et mingid programmid mõtlevad neist paremini.

Lotman tõdes, et mingeid asju teevad robotid tõesti inimestest paremini, ent on üks suur erinevus.

«Tavaliselt öeldakse, et mõni otsus on emotsionaalne ja mõni teine tuleb ratsionaalselt. Psühholoogid teavad aga juba ammu, et need asjad on seotud: emotsionaalsem inimene on tavaliselt ka targem. See ongi meie eelis asjade ees: nad mängivad malet paremini kui inimesed, aga meie oleme paremad armastajad,» kõlas Lotmani idee.

Mihhail Lotman. Foto: Tairo Lutter

Rääkides hirmudest robotite võidukäigu ees, leidis Lotman, et enamik meist on osa mehhanismist, mis teeb midagi, millest me ei saa aru.

«Minu tulevikuversioon ei ole optimistlik ega pessimistlik. Mis puutub pessimismi, siis kultuuriuurijana ma tean, et viimased 2000 aastat tekib perioodiliselt see probleem, et nüüd on kõik läbi. Nüüd me just siin oleme,» sõnas ta.

Tehisintellekti tekkel on tema hinnangul aga meie kõigi ees üks väga suur teene – me hakkasime mõtlema selle üle, mis on intellekt – hakkasime küsima, kas arvutil, programmil või robotil on intellekt.

Lauristin: vaid inimesel on võime haarata tulevikku

Inimese ja roboti eristamise teema on muutumas üha päevakajalisemaks, möödunud aasta lõpul pakkus ühel riigikogus aset leidnud kohtumisel oma seisukoha välja ka sotsiaalteadlane Marju Lauristin.

Marju Lauristin. Foto: Marko Saarm / Sakala

«Mis on inimlik?» küsis Lauristin. «See on see, et inimene on võimeline ette haarama asju, mis ei ole veel programmeeritud. Ainult inimene on võimeline tegema intuitiivseid ennustusi ja valima uusi variante, mis ei ole veel välja arvutatud. Inimesel on teatud loome ja tervikliku intuitsiooni võime antud justnimelt selleks.»

Lauristini hinnangul on seega suurim oht see, et kui me hakkame selliseid inimeste loomuomadusi välja lülitama. «Kui me karistame teda selle eest, et ta ei ole standardne, siis me tegelikult tegeleme tema ettevalmistamisega väljaheitmiseks ühiskonnast,» tõdes Lauristin.