/nginx/o/2018/03/23/7715549t1h2077.jpg)
Nutitelefonid on vaikselt, kuid kindlalt leidnud tee meie igapäevaellu ning saanud selle väga suureks osaks. Kuigi paljud meist arvavad, et kasutavad oma telefone parimal võimalikul viisil, siis ajaplaneerimise seisukohast võttes on see tihti vale. Nutitelefoni ebaefektiivse kasutamisega võime endalegi märkamatult tekitada endas stressi ning kaotada päevas tunde kasulikku aega, mida veeta perega, lugedes või oma hobidega tegeleda, kirjutab Taavi Õmblus tehnoloogiaportaalis Digitark.
“Mul ei ole üldse aega”, “Mul on nii palju tööd,” “Ma unustasin selle täiesti ära,” on kindlasti laused, mida nii paljudki meist kuulevad igapäevaselt või kasutavad ka ise. Vahel on tõesti nii, et 24 tunnist ööpäevas jääb väheks ja kõike planeeritut tehtud ei jõuagi. Tavaliselt on küsimus aga pigem kehvas ajaplaneerimises kui ülemäärases kohustuste hulgas. Alljärgnevalt toon välja mõned nipid, kuidas nutitelefoni igapäevaelu korraldamises paremini ära kasutada.
Kalender on üks võimsamaid ajaplaneerimise vahendeid ka nutitelefonis. Võti on kasutada sünkroniseeritud kalendrit – näiteks Google’i kalendrit isiklikeks asjadeks ja Outlook’i töisteks asjadeks. Lisaks võid telefoniga ühendada ka oma Facebook’i konto, et näha kõiki Facebook’i üritusi, kuhu oled märkinud end osalema või huviliseks. Kui koondad kõik kokku oma telefoni kalendrisse, näed ühes kohas kolme erinevat kalendrit ja saad kohe ülevaate kui mingid üritused hakkavad ajaliselt kattuma.
PS! Kalendrikutsed ei pea olema ainult töiste koosolekute korraldamiseks. Ka koduste ürituste meeleshoidmiseks ja päevakavasse planeerimiseks on mõistlik vajalikele osapooltele saata kalendrikutse. Nii saad näiteks abikaasale saata kalendrikutse lapse tähtsast lasteaiaüritusest või lastevanemate koosolekust ning see ilmub teavitusena koheselt teise poole telefoni ning salvestub tema kalendrisse. Lisaks saad sinna lisada märkmeid ja meeldetuletusi kui üritus hakkab kätte jõudma.
Pea ei ole prügikast ja kõik ei peagi meelde jääma, sest telefon võib osa raskusest enda kanda võtta. Üks võimalus on meeldetuletused ajastada eeldatavale ajale, millal peaks tegevuse ette võtma, kuid kuna telefon oskab võtta arvesse ka asukohta, siis tihti on kasulikum panna meeldetuletus helisema hoopis selle järgi. Nii saad teavituse kätte siis kui seda päriselt vajad. Näiteks pead koju jõudes pesu pesema panema – siis selle asemel, et ennustada, mis kellast koju jõuad, võid meeldetuletuse seadistada nii, et saad selle kätte koduuksest sisse astudes.
Lisaks võid luua jagatud meeldetuletuse / memo, et näiteks koos elukaaslasega ühist poenimekirja koostada. Nii saate mõlemad samasse kohta asju lisada ning kui üks on poest juba midagi ära ostnud ja selle seal ära märkinud, kaob see ka teise telefonist.
Nutitelefonid helisevad, piiksuvad, vilguvad ja püüavad igal võimalikul viisil kasutaja tähelepanu. Iga rakenduse looja soov on panna kasutajad tema rakendusega aktiivselt suhtlema, kuid kui rakendusi on telefonis palju, siis lõpuks sa peale rakendustega suhtlemise enam midagi muud teha ei jõuagi. Alusta sellest, et mõtled läbi, kas soovid saada teavitusi kõikidelt rakendustelt, mille oma telefoni laadinud oled. Pidevalt piiksuv telefon häirib keskendumist ja oluline on siin aru saada, et telefon on mõeldud sinu elu mugavamaks muutmiseks ehk ära lase igal pisemal tähelepanupüüdlusel ennast segada.
Soovituslik on välja lülitada kõik heliga ja helita märguanded sotsiaalmeediakontodelt jms, mille uudistega ei ole oluline igal sekundil kursis olla. Harjuta end uudiseid lugema ja sotsiaalmeedias käima näiteks õhtuti enne magamaminekut või hommikuti enne tööle asumist. Nii väldid seda, et peale järjekordset juhuslikku Facebook’i märguannet oled jälle tund aega klaasistunud pilguga sõprade kassi- ja beebipilte vaadanud.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!