Sõiduõpetaja Hillar Rossmann selgitab Virumaa Teatajas, et vastupidiselt möödunud nädalal avaldatud artiklis väidetule ei koondu kolme kolme linna mitte kogu lõppastmekoolitus, vaid pelgalt selle üks osa - libedasõit.
Sõiduõpetaja: kolme linna koondub vaid libedasõit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt teen ühe täpsustuse Toomas Hermi artiklile «Lõppastmekoolitus koondub kolme linna» (Virumaa Teataja 25. oktoobril 2008). Kolme linna koondub ainult lõppastmekoolituse juurde kuuluv libedasõit, mis on ainult üks osa koolitusest.
Muutunud on vaid see, et libedasõidu võib edaspidi läbida vaid spetsiaalselt ehitatud libedasõiduväljakutel.
Et suurem osa minu kooli õpilastest soovib ka lõppastmekoolitust meie kooli juures, siis kindlasti jätkame seda koolitust aasta läbi koostöös libedasõiduväljakute valdajatega.
Libe tee
Teiseks. Artiklist võib jääda mulje, et mina olen libedasõiduväljakute vastane. See pole nii. Kui aega ja raha jätkub, on väga kasulik käia kõigil autojuhtidel oma võimeid proovimas ja oskusi lihvimas libedasõiduväljakul kaugelt suuremas mahus kui praegu ette nähtud.
Minule jääb vaid arusaamatuks, kuidas libedaväljakul toimuv õpe on kvaliteetõpe, aga määrustele vastaval looduslikul libedasõidurajal, kus staažika sõiduõpetaja pideval juhendamisel omandatakse õigeid sõiduvõtteid, mitte.
Õppe kvaliteet ei saa sõltuda raja asukohast, vaid ikkagi õpetajast. See pole ju tõsiselt võetav argument, et autokoolid võivad sattuda libedale teele ja mitte teha seda osa koolitusest. Aga kus on garantii, et libedaplatsil koolitajad ei satu libedale teele - töötavad ju sealgi inimesed, ja inimesed on vahel ekslikud.
Eesti vabariik on õigusriik ja ainult kohtul on õigus otsustada, kes on astunud libedale teele ja kes ei ole seda mitte.
Põhjenduseks uuele seadusele on toodud ka see, justkui oleks libedasõiduplatsidel toimuvat lihtsam kontrollida. Muide, kolmel platsil kavatsetakse konveiermeetodil koolitada aastas 15 000 õpilast. No tule, taevas, appi! Peab see kohalolijate hulk ikka suur olema.
Enne selle seaduse vastuvõtmist peaks igas maakonnas olema vähemalt üks libedasõiduväljak. Seda pilti tahaks küll näha, kuidas kõik esmase õppe läbinud hakkavad igast Eestimaa nurgast Tallinna, Tartu ja Pärnu poole kimama. Annaks jumal, et nad ei satu libedale teele enne, kui libedasõiduplats vastu tuleb.
Kolmandaks. Olen täielikult nõus härra Külmallikuga, et e-õpe autokoolitusse ei sobi. Mäletan, kuidas Vene ajal nõuti, et autokoolides peavad olema kallid trenažöörid, kus teha sõiduõppe «kuiva trenni».
Peatselt sellest nõudest loobuti, sest saadi aru, et sajandeid kehtinud põhimõtted, et ujuma õppida on parem vees kui kuival maal ja et noor härg õpib kõige paremini kündma vana härja kõrval, kehtivad ka tänapäeval.
Ehk korvipunumist on tõesti võimalik õpetada e-õppes ja siis võib nii juhtuda nagu tuntud laulusalmis, et ei me ette tea, kas see korv ka seeni peab. Aga see on ühe inimese probleem. Autokoolituses on riskid väga suured, sest kaalul pole ei vähem ega rohkem kui inimelu.
Muidugi, kui veidi nalja visata, siis ma soovitasin ühele oma õpilasele, vingele IT-vennale, et kas ta ei sooviks e-õpet proovida. Ta vastas, et on ühes Tallinna autokoolis u-õppe juba läbinud, mis seisnes selles, et üks tark tahvli ees monotoonsel häälel rääkis ja teised pinkides uinusid. Päris mõnus oli olnud, ainult et eksamil kukkus läbi.
Konkurent ja kaasteeline
Neljandaks. Igal elualal tekib inimestevahelistes suhetes probleeme. Kuid suur vahe on selles, kas tahetakse koos probleeme lahendada või kellelegi lihtsalt ära panna.
Kui eesmärk on probleemi lahendamine, tuleb kõikidel asjast huvitatutel istuda ümmarguse laua taha. Selle laua taha ei ole mõtet istuda positsiooniga, et minul on võimalused, vahendid, sidemed, et mina olen tegija ja tegija teeb, mida tegija tahab.
Läbirääkimiste laua taga ei saa keegi täispanka. Et midagi võita, tuleb ka millestki loobuda. Vastasel korral võib end peagi laua tagant üksi leida. Nii lihtne see ongi.
Ja lõpuks. Konkurents Lääne-Viru autokoolituse turul on tugev ja see on väga hea. See sunnib kõiki turul olijaid maksimaalselt pingutama. Sellest võidavad kõik, eelkõige õpilased. Aga ehk on vahel vaimse tervise huvides kosutav mõelda, et peale selle, et me oleme konkurendid, oleme kõik kaasteelised sellel väikesel maalapil Läänemere kaldal.
Head teed kõigile kaasteelistele!
Loe samal teemal: Lõppastmekoolitus koondub kolme linna
.