:format(webp)/nginx/o/2018/03/26/7727863t1h518a.jpg)
Eesti IT-ettevõtjad Andres Aavik ja Juhan-Madis Pukk astusid julge sammu ning ostsid Rootsi börsiettevõttelt Knowit välja Eesti üksuse, mille põhiseks tegevusvaldkonnaks saab inimeste vabastamine rumalast tööst ning ebavajalikest tegevustest.
Tarkvara kvaliteedi ja tööprotsesside automatiseerimisega tegeleva ettevõte uus nimi Eestis on alates homsest Flowit. Väljaostjaks oli niisiis ettevõtte senine juhtkond. Tehing ise toimus jaanuaris ning selle hinda poolte kokkuleppel ei avalikustata.
Vabaks saadi mõjukast rootslaste kontsernist, millel on 2000 töötajat, mille harud ulatuvad veel Saksamaale, Taani, Norrasse ja Soome ning kus tegutseb kokku ligi 65 ettevõtet. Tegemist on pika ajalooga ettevõttega, mis on asutatud juba 1990. aastal, Eesti üksus sai alguse aastal 2007.
Andres Aaviku sõnul on eestlased tegutsenud juba viimased paar aastat tegelikult «musta kastina» omaette – pakkunud oma teenused vaid Eesti koduturul.
«Kõige olulisem osa meie tegevusest on ajalooliselt olnud tarkvarakvaliteet ja kõik, mis sellega seotud on – testimine, koodiaudit, tööde planeerimine ja vastuvõtt ning lai IT-konsultatsiooni teenuste valik. Vaatame, kas loodud tarkvara tegelikult ka ärinõuetele vastab – kas ta teeb seda, mida ta peab tegema, ja ei tee seda, mida ei tohi teha,» ütles Aavik Postimehele.
Seejuures on väga palju tööd riigiasutustele, aga ka sellistele suurettevõtetele nagu NadaqOMX Tallinn, Elering, Telia Eesti , Tele2 ja Luminor. Kõige suurem väljavaade tulevikus on ettevõtte jaoks aga protsesside automatiseerimine.
Inimesed ei taha enam robotite tööd teha
«Kogu arvuti taga reeglitega väga täpselt paika pandud töö – nagu andmetöötlus- ja analüüs – on meie arvates inimeste jaoks «loll töö» ja meie eesmärgiks on neid sellest vabastada,» sõnas Aavik. «Me tahame, et inimesed saaksid keskenduda millelegi, mis on loov ja suurema väärtusloomega.»
Ta tõi näitena meie tööstusettevõtted, mis investeerivad küll tohutult tarkadesse seadmetesse, kuid nende töös kasutatavate taustaandmete sidumine ning ka kontoris tehtavad tööd on äärmiselt ebaefektiivsed. Näiteks on tohutul hulgal tellimusi, mida inimesed peavad oma käega üle käima, samas saaksid selle kõigega hakkama tekstituvastussüsteemiga varustatud tarkvaralised robotid, kes suudavad ise vajalike infosüsteemidega suhelda.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/26/7728279t1h63a8.jpg)
«Probleem on tegelikult suurem – neid käsitsi andmetoksijaid ei ole enam kuskilt võtta. Inimesed on nõus tegema hoopis midagi muud, inimesed tahavad teha loovat tööd. Me kaotame ära meie inimeste vajaduse tegeleda hommikust õhtuni millegi sisestamisega Excelisse – me kaotame ära vajaduse süsteemide nn tädiliidese järele ja asendame selle ühe õhukese tarkvarakihiga,» lisas Aavik.
Mida IT-asjatundja arvates robotid iial asendama ei saa, on ideede loomine ja edastamine ning personaalne lähenemine.
Eesti e-riigil on üks suur probleem
Kui hea tervise juures on Aaviku hinnangul hetkel aga Eesti riigi IT-süsteemid? «Siin on üks suur probleem: me viisime varakult ja kiiresti protsessid paberilt digitaalsele kujule, kuid me unustasime ühe asja ära: vanad protsessid ise jäid muutmata,» sõnas Aavik.
Ehk siis: digitaliseeriti vanad kohmakad protsessid, mitte ei vaadatud neid uue pilguga üle. Tulemus: säästeti palju paberipuid, kuid kohmakus jäi alles. «Sellest kirjutatakse ja räägitakse järjest rohkem – kui töö ainus eesmärk on vajutada «next»-nuppu, siis kas inimene ikka peaks seda tegema?» küsis Aavik.
Aaviku sõnul tahab tema ettevõte aidatagi riigil paljude protsesside vajaduse ja põhjendatuse üksipulgi läbi arutada ja vajadusel neist vabastada.
Flowitis töötab praegu 16 inimest.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)