/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2018/03/27/7730657t1h7c2c.jpg)
Facebooki asutaja Mark Zuckerberg teatas, et ta ei ilmu Briti parlamendi erikomitee ette Cambridge Analytica skandaali kohta aru andma, vaid saadab enda asemel ühe Facebooki juhtivtöötajatest.
Zuckerberg keeldus seoses andmeskandaaliga Briti parlamendi ette ilmumast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zuckerbergi asemel astub erikomitee ette hoopis Facebooki tootejuht Chris Cox, kes on Zuckerbergi otsene alluv. Cox, kes on muuseas ise avaldanud lootust, et Zuckerberg annab juhtunust aru, hakkab pärast parlamendi lihavõttepuhkust komiteele selgitusi jagama, vahendab BBC.
Komitee kuulab hetkel üle vilepuhujast Christopher Wylie'i, kes süüdistab oma endist tööandjat, Briti andmefirmat Cambridge Analyticat, 50 miljoni Facebooki kasutaja isiklike andmete uurimises, et pakkuda neile psühholoogilise profileerimise põhjal Trumpi presidendi kampaania ajal sobilikke poliitilisi sõnumeid.
Ettevõtte asutasid Donald Trumpi endine abi Steve Bannon ja konservatiivne vabariiklane Robert Mercer. 50 miljoni inimese Facebooki andmed said nad Cambrige'i ülikooli professorilt Aleksandr Koganilt, kes selle neile müüs. Kogan lõi Facebookis isiksusetesti ning sotsiaalmeedia platvorm pakkus talle testi tegijate kohta infot. Huvitaval kombel sai ta ligi ka testi teinud inimeste sõprade infole.
Wyle'i sõnul osteti info vähemalt miljoni dollariga ja selle põhjal koostati vastavad profileerimise algoritmid.
Wyle süüdistas Cambridge Analyticat ka mitmete arengumaade demokraatiate manipuleerimises, sest rikkad kliendid said kasutada nende teenuseid, et selliste riikide võime manipuleerida.
Wyle tunnistas ka seda, et Facebook on üritanud pärast skandaali ilmsiks tulekut teda mitmel moel vaigistada, ähvardades mitmesuguste legaalsete meetmetega.