/nginx/o/2017/04/20/6570555t1h4b7a.jpg)
Ühistupanga järeltulijal Eesti Ühistukapitalil ei olnud Tallinna linnavolikogu volitust hankimaks maksumaksja raha eest osalus Coop Pangas, ütles Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna.
«Ei andnud (sellist volitust-toim.), me ainult nõustusime Ühistupanga muutmisega tulundusühistuks,» ütles Priidu Pärna (IRL) Postimehele, viidates kolme nädala eest toimunud volikogu istungile, kus arutati Ühistupanga põhikirja muutmist.
Tallinna volikogu otsustas 8. märtsil keskerakondlaste ja Mart Luige häältega nõustuda tulundusühistu Eesti Ühistupank tegevuse jätkamisega tulundusühistuna ning kiita heaks linna osalemise jätkumine tulundusühistus. 13. märtsil toimunud Ühistupanga üldkoosolekult muudetigi ühistu põhikirja ja sellest sai Eesti Ühistukapital. Otsust osaluse ostmiseks mõnes teises ettevõttes ei langetatud kummalgi istungil.
«Mulle tundub, et volikogult endalt ei küsita enam Coop panga ostu kohta midagi, sest ostab seda ju tulundusühistu, kus linnal vaid üks hääl. Kui linn peaks selleks raha juurde panema ühistusse, siis tullakse volikokku. Mu tunne ütleb, et nii lähebki,» lisas Priidu Pärna.
Tallinna raha kulutamise üle otsustas linnavolikogu asemel ühistunõukogu
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu kinnitas 8. märtsi linnavolikogu istungil, et küsis vaid linna esindajale õigust hääletada Eesti Ühistupanga üldkoosolekul tavalise tulundusühistuna jätkamise poolt.
Coop Pangas osaluse ostmise otsuse langetanud Eesti Ühistukapitali nõukogusse kuuluvad Tallinna linna finantsdirektor Katrin Kendra, investor Hardi Kampus, E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ja ettevõtja Mae Hansen.
Tänase hommiku seisuga oli Eesti Ühistukapitali põhikapitali suuruseks 6 268 215 eurot, enam kui 95 protsenti sellest on sisse maksnud Tallinna linn, kellel on samas üldkoosolekul vaid üks hääl ligi 160st. Tallinna linn on ühistu loomisele kokku kulutanud asutamiskulude, sissemaksude ja garantiidena üle 10 miljoni euro.
Inbank teatas neljapäeva pärastlõunal üllatuslikult, et täna on jõustunud tehing, millega Inbank AS müüs 10 protsenti Coop Pank AS-i aktsiatest. 5 protsendi suuruse osaluse omandasid teate kohaselt Coop Panga praegused aktsionärid ja 5 protsendi suuruse osaluse TÜ Eesti Ühistukapital.
Ühistukapital teatas seejärel, et otsus osalus osta sündis ühistu nõukogus alles üleeile - 27. märtsil. Samuti kinnitas Ühistukapital, et ühistu liikmed olevat 13. märtsi kooslekul toetanud plaani omandada osalus mõnes tegutsevas Eesti krediidiasutuses ja andsid «juhtorganitele rohelise tule läbirääkimised Inbankiga edukalt lõpule viia».
Tallinna linn: Ühistukapitali üldkoosolekul räägiti teema läbi
Tallinna linnavalitsuse pressiteenistus kinnistas Postimehele, et Eesti Ühistukapitali nõukogul olid selleks sammuks vajalikud volitused olemas.
«Antud samm oli ka Eesti Ühistupanga üldkoosolekuga läbi räägitud, seal sai selgitatud, et senisest pangalitsentsi taotlemisest loobutakse ja püütakse Ühistupanga loomise aluseks olnud ideid ellu viia teiste vahenditega,» kinnitas linnavalitsuse esindaja.
Seega sündis nõukogu otsus mitte Tallinna linnavolikogu selge otsuse või Ühistukapital üldkoosoleku selgesõnalise otsuse vaid vaid arutelude tulemusel.
Eesti Ühistrukapitali juhatuse esimees Ülle Mathiesen ütles, et antud tehingu puhul on otsuse kinnitajaks tulenevalt põhikirjast ja seaduses sätestatud põhimõtetest, ühistu nõukogu.
«Ühistu üldkoosolekul arutati võimalike tuleviku tegevusvariante, sh. võimalust omandada mõnes juba tegutsevas pangas osalus,» lisas ta.
Halb maine ei häiri
Coop Panga suuromanik, Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand ütles, et kuna nemad pole antud juhul ei ostja ega müüja, vaid omanik, siis neil «pole tehingu vastu otseselt midagi».
Kas neid ei häirinud Ühistupanga must minevik ja halb maine? Vihandi sõnul oli Ühistupanga maine kehv eelkõige seetõttu, et tehti asja, mille järele puudus turul reaalne vajadus. Lisaks tõmbas mainet alla poliitiline võitlus ja nende enda sammud, kui nad finantsinspektsiooniga tülis olid, lisas juht.
«Ma ei eita, et nende ühinemine oli meie jaoks kaalumise koht. Arutasime seda omavahel tõsiselt. Enne ühinemist me ütlesime Ühistukapitali esindajatele ja poliitikutele väga selgelt, et mitte mingil juhul ei tohi edaspidi olla sahkerdamise kahtlusega tegevusi. Kõik peab olema korrektsemast korrektsem,» selgitas Vihand.
Ta lootis, et Ühistukapitaliga koondumine võiks Eesti panganduse kui sellise mainele hoopis hea olla. Ühelegi sektorile ei tule kasuks, kui ühe panga ümber on pidev lärm ja musta pesu pesemine, lisas Vihand.
Missugune hakkab olema Ühistukapitali roll Coop Pangas? Vihand rõhutas, et Ühistukapitalile kuulub Coop Pangast vaid 5 protsenti ehk tegu on pisikese finantsinvestoriga.
Siiski lootis ta, et linnapank asub nõu ja jõuga Coopi arengusse panustama. Konkreetselt nende edasine roll olevat veel täpstustamisel.
«Esimene asi, millega nad saaksid panustada, on see, et tulla Coop Panga kliendiks. Me ei räägi siin ainult Tallinna linnast. Seejärel tuleks edasi vaadata, mis võimalusi veel on, kuidas nad saaks oma know how või võrgustikuga kaasa aidata,» rääkis Vihand, kelle sõnul ei astunud Ühistukapital omanikeringi niisama, vaid ikkagi eesmärgiga, kuidas investeeringu väärtust kasvatada.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)