Mis mulle üldse Huawei mobiilide juures ei meeldi, on see, nad pole ikka veel korralikult kasutusele võtnud alati nähtavat teavet ka siis, kui telefon on lukustatud. Kuskilt imekohast (Ekraanilukustuse salasõnad) alt saab selle küll sisse lülitada, kuid kuvatakse seal vaid kellaaega ja kuupäeva. Aga miks mitte märguandeid sõnumite, vastamata kõnede ja kõige muu kohta?
Ehk siis: kasutaja, kes on harjunud Samsungi Always on displeiga, ei taha enam selle funktsionaalsuseta leppida. Miks peakski kogu aeg telefoni ekraani sisse lülitama, et vaadata, ega midagi uut pole laekunud.
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata veel sellele, et P20 Prol ei ole enam kõrvaklappide jaoks eraldi sisendit. Kaasas olevatel klappidel on liides, mis käib USB-sisendisse. Lisaks on karpi pandud jupike, mis on üleminek USB ja tavalise klapisisendi vahel.
Tehnilistesse spetsifikatsioonidesse ma siinkohal ei lasku, piisab teadmisest, et protsessor (Huawei enda uusim Kirin 970) ja mälunäitajad on lihtsalt suurepärased ja rahuldavad kõiki kaasaegselt mobiililt eeldatavaid vajadusi. Veekindlus on küll ühe IP võrra langenud (IP67), kuid kes meist ikka pool tundi 1,5 meetri sügavusel viitsib passida, et seejärel uurid, kas vesi pääses kuskile sisse. Piisab teadmisest, et vihma käes saab rääkida ja porilompi võib ka kukkuda.
Telefoni aki mahutavuseks on koguni 4000 mAH ja see on üks igati võimas näitaja, mis hoiab seadet elusana vähemalt kolmveerand ööpäeva. Seejuures on P20 Pro vaid 7,8 mm paksune. Samsungi Galaxy S9+ aku mahutavuseks on näiteks 3500 mAh, aga paksuseks 8,4 millimeetrit.