Rubriiki toetab:

Maarahvas saab lõpuks kiire interneti

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Raigo Iling

FOTO: Aivar Pau

  • Kiire interneti saamise lootus on ligi 80 000 majapidamisel.
  • Tööde tegija loodetakse leida jaanipäevaks.
  • Riik toetab viimase miili loomist 20 miljoni euroga.
  • Kaabli kaudu võivad teenust osutada kõik internetiettevõtted.

Riik alustab täna taas projekti viia kiire interneti püsiühendus kõigis maakondades elavate inimesteni, kokku ligikaudu 80 000 Eesti majapidamiseni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud ning äsja kooskõlastusringile saadetud toetusmeetme järgi saab 20 miljoni eurose toetuse ettevõtte, kes suudab selle summa eest püsiühenduse võimalikult paljude klientideni viia. Oluline on, et selle summa eest tohib ühendusi rajada vaid nn valges alas ehk telekomiettevõtete investeerimisplaanidest väljapoole jäävatel kinnistutel.

Seejuures viiakse valguskaabel või muu tehnoloogiline lahendus kogu riigis interneti põhivõrgust kinnistute piirini või kortermajade trepikodadesse täiesti tasuta. 200 eurot tuleb oma taskust välja käia inimestel, kes soovivad sealt kaabli oma majja või korterisse vedada. Majasiseseid kaabeldusi riigi raha eest ei tehta.

Määruses pole kuidagi täpsustatud, kas inimesteni peab jõudma just valguskaabel – räägitakse allalaadimiskiirusest ja selle tagamisest. Eestiski on ettevõtteid, kes pakuvad interneti püsiühendust juba praegu ka õhu kaudu.

Ministeeriumi sideosakonna nõuniku Raigo Ilingi sõnul peab püsiühendus olema võimalikult tehnoloogianeutraalne ning piisava läbilaskevõimega, et selle abil saaks tele- või internetiteenuseid klientidele pakkuda vähemalt kolm ettevõtet – üksteisest sõltumatult. See tähendab, et igal kliendil on eraldi kaabel ega pea kasutama sama firma teenust mis naaber. Lõpptarbijani jõudev sideliin peab võimaldama allalaadimiskiirust vähemalt 1 Gbit/s. «Toetame ainult passiivse taristu rajamist. Teenusepakkujatel ei tohi hiljem olla üksteise ees mingisuguseid eeliseid ning nad ei tohiks üksteise tegevust häirida,» selgitas Iling.

Äsja tagasisideringile saadetud nn viimase miili määruse valmides korraldatakse sideettevõtjatele avalik rahvusvaheline konkurss. Optimistlikema prognoosi järgi loodab ministeerium tööde tegija välja selgitada jaanipäevaks.

Ministeeriumi hinnangul on Eestis olemas teoreetiliselt kuni viis ettevõtet, kes võiksid toetuse saamiseks kvalifitseeruda. Nad peavad olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud või hankinud vähemalt 100 kilomeetrit kaabelvõrke ning nende viimase kolme aasta keskmine käive peab olema üle 20 miljoni euro.

Toetuse saaja saab ka loodava internetivõrgu omanikuks ning tal on õigus oma äranägemise järgi paika panna hinnakiri, mille alusel internetiteenuse pakkujad seda kasutada saavad. «Küll aga saab tehnilise järelevalve amet hiljem jälgida, et kehtestatud hinnad oleksid sellisel tasemel, millega saab teenust osutada,» ütles Iling.

Valgeid alasid ka Tallinnas

Ministeerium on eelanalüüsi põhjal välja selgitanud, et Eestis on praegu ligi 164 000 aadressi, kus pole kiiret internetti ning telekomiettevõtted ei plaani neisse ka kaablit viia. Neist 81 000 aadressil elavad inimesed püsivalt. Suurema osani neist peaks internet uue meetme vastuvõtmisel ka jõudma.

Selgus, et valgeid alasid on ka Tallinnas. «Jah, on. Protsendid on loomulikult väikesed, jäädes viie kuni kümne kanti. Mida kaugemal asub maakonnakeskus, seda laiem see ala on,» ütles Iling ja lisas, et kõige enam on interneti püsiühenduseta kodusid Võru- ja Põlvamaal.

Raha saaja peab enne reaalse tööga alustamist saatma adressaatidele kirja, kus muu hulgas uuritakse, kas kliendil on kiire interneti vastu huvi.

Oht ebaõigluse tekkeks

Samas võib määrusest välja lugeda, et oht toetuse ebaõiglaseks jagunemiseks on olemas nii maakondlikul kui ka kogukonnatasandil. Nimelt ei ole dokumendis sõnagagi juttu sellest, kui palju tuleb internetiühendusi eri maakondades luua. See on jäetud toetuse saaja enda otsustada. Ministeeriumi plaan luua piirkondlikud kvoodid läks luhta ning nüüd loodetakse, et raha jagatakse maakondade vahel võrdselt selle järgi, kuidas konsultatsioonide käigus on kokku lepitud.

Meetme varjuküljeks võib osutuda ka see, et toetuse saajal pole tegelikult mingisugust kohustust internetti iga valge ala asumi majapidamiseni viia. Nii võib juhtuda, et jaotuspunktidest kaugemal paiknevad majapidamised jäävad ühenduseta – üks naaber saab, teine mitte. Samas oleks selline asjade käik suur mainekahju ning vaevalt võrgu rajaja seda soovib.

Telia: positiivne samm

Eesti suurima telekomiettevõtte Telia Eesti tehnoloogiadirektori Kirke Saare sõnul toetab Telia riigi algatust, kuna see aitab tänapäevase interneti püsiühenduse rajada ka nendesse piirkondadesse, kuhu see veel jõudnud pole.

«Telial on praegu käsil oma ajaloo mahukaim interneti püsivõrgu uuendamine ning on positiivne näha, et samal ajal alustab riik ka oma projekti,» kiitis Saar. «On meie kõigi ühine huvi ja eesmärk, et iga eestimaalaseni jõuaks korralik internetiühendus, mis võimaldab kasutada kõiki tänapäevaseid e-teenuseid ning saada osa digiühiskonnast.»

Teine ring

Tegelikult läheb riik nn viimase miili lahenduse toetamisega juba teisele ringile. Möödunud aastal lubati õlg alla panna maakondades alustatud projektidele, kuid hiljem sellest plaanist loobuti. Põhjuseks, et nende projektide tulupoolele olid plaanitud ka aadressid, kuhu kavandas kaablit vedada ka Telia.

Lisaks hakkas valguskaabliäri vastu huvi tundma riigiettevõte Elektrilevi, kellel on endal väga kerge kaablit mööda elektriposte igale poole tõmmata. Kõigilt teistelt tahab Elektrilevi aga kaablite «talumise» eest oma postidel raha saada.

Sellise huvi tõttu muutusid maakondlikud projektid Euroopa Liidu reeglite mõistes keelatud riigiabi saajateks. Lisaks oleksid ilma nende «keelatud» klientideta need projektid ministeeriumi hinnangul jäänud kahjumisse.

Sellised maakondade projektid nagu Digimaa ja Digitee lõpetati ning valdade tehtud eeltööde kulud küsitlustele lendasid korstnasse.

KOMMENTAARID

Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna: «Ootame hanke täpseid tingimusi ja kaalume seejärel hankel osalemist.»

Levikomi juhatuse liige Peep Põldsamm: «Kuidas tahes see projekt teostatakse ja kes tahes seda teeks, oleks Levikom kindlasti selle juurdepääsuteenuse suur kasutaja, nagu oleme tõusnud suurimaks ELASA ülekandevõrgu kasutajaks püsiühenduste osas. Meie nägemus on, et Eestis ei ole valgeid laike (nn turutõrke piirkondi), sest nüüdisaegse juhtmeta lairibavõrguga on võimalik leida lahendus igal pool. Levikomi äriplaan ongi pakkuda teenust piirkondades, kus seda seni tehtud ei ole.»

FAKT

Euroopa digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI järgi on Eesti Euroopa 28 riigi seas püsiühenduste levikult alles 25. kohal. Ka püsiühenduse kalliduse osas oleme 14. kohal. Palju parem on seis aga mobiilse internetiga, kuid eks selle levi kasvatamisele interneti baasvõrk seni kulunud ongi.

FOTO: Kuvatõmmis

Tagasi üles