/nginx/o/2018/04/05/7752249t1h961b.jpg)
Tallinna keskerakondlik linnavõim ei tee enam saladust, et on asunud sünnist saati poliitilise kempluse ja kallutatuse all ägisenud Tallinna televisioonile (TTV) leidma kaasomanikku – toomaks kanali arengusse erainvestor, löömaks üles vaatajanumbrid ja laskmaks õhk välja kogunenud pingetest.
Tallinna linnavolikogu otsusel loodud sihtasutus Tallinna Televisioon asus saateid tootma juba aastal 2011 ning valdav osa erakondi on lubanud võimule saamise korral selle tegevuse päevapealt lõpetada. See tähendab omakorda, et kes iganes saab TTV uueks kaasomanikuks, tuleb tal arvestada vägagi ebastabiilse poliitilise partneriga.
Lisaks tuleb suure tõenäosusega arvestada sellega, et telemeeskonna seas ja programmis tuleb teha kapitaalremont ning see ei saa olema odav ning vaevatu ettevõtmine. Samas on TTV-l suurepärane levi ja seega alus reitingu ning omatulu tõstmiseks.
Võib olla just kõigi nende asjaolude tõttu pole linnavõim asunud partnereid leidma avalike läbirääkimiste teel, vaid poolsalajasi kontakte kombates. Seda, et kontaktid võimalike ostjatega on loodud, kinnitavad allolevas intervjuus nii TTV juhatuse liige kui lisatud kommetaaris TTV nõukogu esimees.
Tallinna televisiooni juhatuse liige Taavi Pukk tõdeb nimelt, et osaluse müügi plaan on selge, ent läbirääkimiste asemel räägib ta kontaktidest võimalike ostjatega. Tulevase müügi nimel on juba asutud programmi tasakaalustama ning omatulu on kasvanud lausa mitu korda.
Linnapea ning ühtlasi sihtasutuse nõukogu esimees Taavi Aas märgib, et Tallinna TV positsioon on järjest paranemas. Võimalikud investorid ootavad aga palju suuremat läbipaistvust ja «susserdamise» lõpetamist ning ei näe hetkel TTVs head ostuobjekti isegi juhul, kui neil endil televäljund praegu puudub.
INTERVJUU: TAAVI PUKK
/nginx/o/2018/04/05/7752255t1h3880.jpg)
Aivar Pau: Teada on informatsioon, et Tallinna linnavõimudel on olnud müügi osas kontakte vähemalt kolme Eestis tegutseva meediakontserniga. Kas plaan on maha müüa kogu ettevõte või osa sellest?
Taavi Pukk: Olen saanud nii Tallinna linnavalitsuselt kui Tallinna televisiooni nõukogult signaali, et kui rääkida läbi, siis ikka osaluse müügi üle. Linn ei taha hetkeseisuga seda [televisiooni - AP] täielikult ära anda. Kuna ka TTV nõukogu juhib linnapea, siis on televisioon linna jaoks eriliselt oluline.
Samas: kuna otsuse peab langetama linnavolikogu, siis võib osaluse suuruse küsimus takerduda poliitilistesse vaidlustesse. Ennustan pikka ja keerulist protsessi.
Kas televisiooni juhatus on ka mingil määral läbirääkimistesse kaasatud?
Me ei ole istunud mingisuguse ühise laua taga, aga oleme linnavalitsusega nendel teemadel kontaktis. Seda kindlasti ei ole, et keegi üritab midagi kellegi seljataga teha. Juhatus allub nõukogule ja linnavolikogule, kes on meie sihtasutuse ellu kutsunud – suuname tööd lähtuvalt neist laekuvatele suunistele.
Kui läbirääkimised peaksid algama, siis kindlasti osaleb neis ka juhatus, kuna meie käes on igapäevane informatsioon, mis ja millal siin toimub.
Milline on konkreetsem plaan: millal Tallinna televisioon müüakse?
Juhatuse plaan on selline, et tahame esmalt poolaasta kokkuvõtte ära teha ja vaadata, kuidas oleme suutnud väga intensiivse töö tulemusel struktuuri korda saata ja omatulu teenida. Ma arvan, et kui oleme saanud aasta 2018 ära lõpetada, siis on lõplikult näha, kuidas uus juhtimine ja uus juhtimisstiil on tulemusi mõjutanud.
Arvate, et sel aastal muudatusi omanikeringis ei toimu?
Ma arvan, et seda ei juhtu jah. Saab olema väga keeruline määrata näiteks seda, kuidas osalise müümise korral jagada telekanali juhtimine. Loomisel on ka Tallinna TV ühiskondlik nõukoda, et juhtimisse laiemat pinda tuua.
Küsin otse: kas tänasel päeval on kellegagi käsi löödud osaluse müümiseks?
Mul sellised andmed puuduvad, et kellegagi on löödud käed, et läheme läbirääkimistesse. Kontakte on olnud eri osapooltega ja kõlanud on sõnumid, et kui läheb läbirääkimisteks, siis võidakse asju arutada. Väga palju kaugemale ei ole jõutud.
OMATULU MOODUSTAB 5 PROTSENTI KANALI TULUDEST
/nginx/o/2018/04/05/7752257t1h4f1c.jpg)
Kui hea müügitoode on hetkeseisuga Tallinna televisioon – on ta kasumlik, on ta kahjumlik?
Möödunud aasta majandustulemuste aruanne on just praegu linnavalitusele kinnitamisele minemas ning KPMG audiitorid hindasid selles, et raamatupidamises on kõik korrektne. Aruande kohaselt lõpetasime möödunud majandusaasta väikese plussiga ning peamine põhjus on selles, et suutsime omatulu korralikult kasvatada…
… ja kui suur oli selles plussis Tallinna linna toetus?
Kasvas tõesti ka Tallinna linnavalitsuse toetus. Aga kui omaosaluse juurde tagasi tulla, siis kui mõnel varasemal aastal oli omatulu vaid 70 000–80 000 eurot, siis eelmisel aastal me teenisime peaaegu 200 000.
Kui suure protsendi moodustab omatulu Tallinna televisiooni kõigist tuludest?
Tallinna TV eelarve on 3,8 miljonit, omatulu on niisiis 200 000 eurot. See moodustab hetkel küll väikese osa, aga see osa on oluliselt kasvanud.
Samas on nõukogu soov olnud, et me ei muutuks klassikaliseks kommertstelevisiooniks ja ei topiks ekraanile reklaami nii palju kui võimalik. Me ei ole ka kunagi katkestanud ühtegi saadet reklaamipausideks.
Võimalusi omatulu kasvatamiseks on kindlasti olemas. Näiteks linna investeeringute toel soetatud seadmed ja ka ülekandebuss seisavad päris palju tunde ilma, et nad toodaksid telepilti – selle asemel, et teha tööd teenust välja müües.
Tuleme peaküsimuse juurde: miks on Tallinna linnavalitsuses üldse tekkinud huvi osalust TTVs müüa? Kas tahetakse kulutusi alla tõmmata, programmi sisule uut kvaliteeti saada?
Tallinna televisioon on algusest peale olnud väga suure rünnaku all ja negatiivse kuvandiga. Arvan, et erainvestori kaasamine laseks väga suure osa õhust välja. Lihtsalt kritiseerimine muutuks väga ebamugavaks.
Oma lugejanumbritega iga reklaamituru sendi pärast võitlema harjunud erasektoril on kindlasti ka selliseid kogemusi, mida meil hetkel ei ole. Erasektorist tulev omanik aitaks tuua kogemust juurde, kuidas vaatajanumbreid kasvatada, kuid efektiivsemalt paremat tööd teha. Samas on küsimus muidugi selles, kuidas säilitada tasakaal meie senise sooviga olla rahulikuma televisiooni tootja.
Kui palju Tallinna televisioonis praegu töötajaid on? Milliseid emotsioone võib neis tekitada teadmine uue omaniku peatsest saabumisest – ebakindlust ehk?
Meil on umbes täpselt 40 inimese ringis põhikohaga palgalisi töötajaid. Teist samapalju on neid, kes erinevaid teenuseid osutavad – üksikuid saateid projektidena või pakuvad operaatoriteenust.
Nii nõukogu esimees kui juhatus on töötajatele öelnud, et oleme praegu alles faasis, kus uurime, kas üldse võiks midagi teha, ja et muretseda ei ole põhjust.
Mul on inimesena kahju, et Tallinna televisiooni on rünnatud poliitilise rünnakuobjektina. Tegelikult, need inimesed, kes siin oma igapäevast tööd teevad, tahavad seda teha väga hästi. Kinnitan, et siin ei ole praegu poliitilist kontrolli, kust asjad peavad läbi käima. Nad on oma tegemistes vabad ja nad tahavad neid teha hästi…
…olgem ausad, see ei ole kõik nii välja näinud…
Mmmm, jaaah, aga ma ei saa rääkida minevikust. Saan rääkida sellest, mis on praegu. Samas, kui saatejuht on ühtlasi tegevpoliitik, siis võib aimata, milline on tema suund. Pean silmas selliseid tavatöötajaid, kes teevad näiteks iga päev uudiseid – mul on kahju, et nemad saavad rünnakutes pihta. Eks Toomas Lepa ootamatu ja ebameeldiv lahkumine ei saanud ka organisatsioonile kuigi hästi mõjuda.
Meil ei ole mõtet olla väike «Aktuaalne kaamera» või väike Postimees. Meil ei ole seda ressurssi, et võistelda. Pigem oleme tahtnud leida teemasid, mis võiksid olla vaatajatele huvitavad, aga jäänud AK-l või Postimehel kajastamata.
Seda meeleolu siis ei ole, et varsti tuleb erainvestor ja meile öeldakse «nägemist!» ning tuleb hakata uut töökohta leidma?
Inimesed võtavad praegu väga rahulikult. Eks neil on olnud selline töö, et iga nelja aasta tagant toimunud valimistel on olnud Tallinna televisioon lahutamatu teema ja nad on seda mitu korda näinud.
Kui levist rääkida, siis kas Tallinna televisioon jätab igal juhul vabalevis ja üle-eestilise kanalina?
Ei ole tõesti muudatusi plaaninud ja oleme koos ETVga ainsad, kes nii jätkavad. See on kallis, aga oluline.
KOMMENTAARID
Taavi Aas, Tallinna linnapea
«Tehing peab olema mõlemale poolele kasulik ja huvipakkuv. Tallinna TV-l on pärast erakanalite lahkumist vabalevist ja programmiuuendusi potentsiaal täitsa hea ja pakkumisega liiga innukaks minna pole tarvis. Läheme edasi koos partneritega kui võimalik ja omapäi kui vajalik.»
Sven Nuutmann, Eesti Meedia juhatuse esimees
Meie huvi tekkimise eeldus on kahtlemata läbipaistev ja avatud müügiprotsess. Hetkel seda veel näha ei ole. Kahtlemata on põhiküsimus see, et Eesti teleturg on niigi täis ja kas sellist kanalit turg ootaks, vajab kindlasti tõsist analüüsi. Ütlen, et olen selles osas väga skeptiline.
Normaalse kanali tegemine eeldaks kahtlemata ka kogu meeskonna apoliitilisust. Samas, mõningase püsivaatajaskonna olemasolu on kindlasti positiivne. Aga ütlen veel kord: kui ei toimu avalikku või läbipaistvat müügiprotsessi ja asi piirdub kuskil nurga taga susserdamisega, siis sellest me kindlasti huvitatud ei ole.
ÜKS KÜSIMUS
Aivar Pau: Kui ahvatlev üldiselt tundub ostuobjektina hetkel Tallinna TV kui äriettevõte – kergelt plussis, aga 95 protsenti tulust on omavalitsuse toetus ja sisule poliitiline surve?
Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhatuse esimees: Ekspress Grupp ei ole hetkel huvitatud Tallinna TV ostust. Eriti piiravaks asjaoluks on kindlasti see, mida isegi oma küsimuses mainisite (pluss sõltumatuse tagamine). Teisalt puudub meil otsene huvi lineaarse televisiooni vastu.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)