Kui teater algab puhvetist, siis telefoni puhul on esimeseks asjaks, mis silma hakkab, välimus. S9+ pole siin põhjust nurgas häbeneda. Ehki ta ei saa kelkida terasest raamiga nagu iPhone X, siis säravat klaaspinda on seda rohkem, tervelt 6,2-tolline ekraan ja sellest veel suurem tagakülg. Kuuldavasti olevat selle klaasi remont suurusest hoolimata märksa soodsam kui iPhone X-il. Telefoni servad on kergelt kumerad nagu ka S8 Plus’il. Ehkki välimuse muudab see efektsemaks, siis mina isiklikult nende kumerate servade fänn ei ole. Minu arvates muudavad need telefoni käeshoidmise ebamugavamaks. Selle vastu aitaks telefoniümbris, kuid sellisel juhul kaotavad ümarad servad oma esteetilise efekti. Nii S9 kui S9+ välimuse suurimaks muudatuseks on sõrmejäljesensori liikumine ekraani alt tagaküljele, otse kaameraobjektiivi alla. Konkurendid nagu OnePlus ja HTC on seda teinud juba ammu, kuid Samsung julges alles praegu selle julge sammu ette võtta. Isiklikult eelistan ka ise sellist kohta sõrmejäljesensorile. Kui sellist pisut iganenud tuvastamismeetodit muidugi üldse vaja on. Sõrmejäljesensori sellise asukohaga on aga üks probleem. Nimelt asub see otse kaameraobjektiivi all ning kiiruga kipub sõrm tihti hoopis kaameraobjektiivi sõrmitsema. Huawei näiteks on selle probleemi lahendanud märksa elegantsemalt, kus objektiiv on kaamera vasemas ülanurgas ning sõrmejäljesensor keset tagakülge.
Ehkki nutitelefone kasutatakse endiselt ka helistamiseks, siis on selle funktsiooni kasutamine üha rohkem hääbumas. Nii näiteks kasutatakse seda üha enam sõnumite saatmiseks. Ja mitte ainult. Ühe olulisemaks argumendiks telefoni juures on saamas selle kaamera. Võiks isegi öelda, et põhiliseks argumendiks, sest ei tekstisisestamise kui telefonikõnede tegemisel ei suuda üks telefon teisest enam kuigivõrd erineda. Küll aga on kaameral erinevaid parameetreid, mida arendada ja parendada. Ning teiste telefonikaameratega konkureerida. Paljude testide ja testijate jaoks on Samsung Galaxy S9 kaamera näol tegu maailma parima telefonikaameraga. Ise ma selles päris kindel ei ole. Seda enam, et parim telefon määratakse kindlaks pika ja põhjaliku testi teel, millest keskmine tavakasutaja ei jaga ööd ega mütsi. Ning parimat ja mitut mitteparimat telefoni eraldab vaid paar testipunkti, mille vahet tavakasutaja eristada ei suuda.