Samas aga arenevad kõiksugu digitaalsed seadmed endiselt suure hooga edasi ja sama suure hooga kasvab ka nende seadmete vajadus andmeside järele. Kuna mobiilioperaatorite poolt pakutav 4G katab pea kõiki tiheasustusega alasid, on mõistetav, et kasutada püütaksegi just mobiilset andmesidet. See aga omakorda tähendab, et ka selleks vajalik SIM kaart on jõudnud oma järgmise arenguetapini. Täpsemalt öeldes on nüüd osadesse seadmetesse SIM kaart juba sisse ehitatud, ehk kasutusele on võetud nii-öelda virtuaalne ehk eSIM lahendus. Mida see endast täpsemalt kujutab, sellest nüüd juttu teemegi.
eSIM on üle maailma (mobilioperaatoreid ühendav organisatsipooni GSMA poolt) kokku lepitud standard lahenduse jaoks, mis võimaldab vastava toega seadmes kasutusele võtta mobiilioperaatori poolt pakutavad teenused, ilma füüsilist kaarti seadmesse sisestamata. See on kasulik mitmel viisil. Esiteks säästab see lihtsalt ruumi, kuna vaja ei ole füüsilist SIM kaardi pesa ja kõike sellega seonduvat. See tähendab, et tootjad saavad teha väiksemaid ja kompaktsemaid tooteid. Nutitelefonide puhul pole see võib-olla primaarne, kuid asjade interneti levikuga seonduvalt on suuruse ja kaalu kokkuhoid mitmetel seadmetel oluline ning just seda eSIM võimaldab. Teiseks on see tegelikult mugav, kuna vaja ei ole vaja SIM kaarti füüsiliselt kusagile pista, vaid võrku saab ühenduda lihtsalt vastavat koodi skanneerides. See aga tähendab, et teenuse aktiveerimiseks ei pea külastama ka oma operaatorit. Kolmandaks kaovad füüsilise kaardiga seotud probleemid. Nimelt kipuvad ka need vananema ning võivad aja jooksul töötamise lõpetada.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!
/nginx/o/2018/04/16/7790103t1h88ec.jpg)