Mis puutub üüritava eluaseme tuleohutuse ja hügieeninõuetesse, siis need on Madis Ehastu sõnul samad, mis kõikides elamiseks mõeldud majades ja korterites, kus peavad olema paigaldatud näiteks suitsuandurid, olemas olema puhas vesi ja täidetud muud tavapärased nõuded.
MKMi seisukoht ongi, et seni ei ole olnud vajadust muuta üürile antavates kodudes nõudeid karmimaks kui need nõuded, mida kõik elamuomanikud juba oma kodudes täitma peavad.
Kui Eestil seadusandlikud plaanid puuduvad, siis Euroopa Liidu tasemel on aprilli lõpus avaldatamas määruse eelnõu, mille eesmärk on muu hulgas lahendada ka majutusettevõtete jaoks aktuaalseid küsimusi.
Majutusvahendusettevõtete maksustamise teemat ei olnud valmis ainsana kommenteerima rahandusministeerium.
2008. aastal San Franciscos asutatud Airbnb on kasvanud kiiresti ja tegutseb 192 riigis.
Riigikogu majanduskomisjoni liikge Kalle Palling kinnitas kahe aasta eest, et valmimas esialgne nägemus sellest, kuidas võiks olla Eestis sarnaselt Uberiga seadustega reguleeritud majutusteenuste vahendaja Airbnb tegevus.
Maarika Liivamägi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tegevjuht
Tegemist on mõnevõrra uue nähtusega, kui räägime majutusteenuse jagamisest ja külaliskorteritest Eestis. Mõistame, et on tekkinud uus ettevõtlusvorm ning sellega seoses on ka teema laiem.
Kuigi külaliskorterid on juba mõned aastad siin tegutsenud (mitme allika järgi: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuring 2016. aastal on Eestis ca 3000 külaliskorterit, nendest ca 800 Tallinnas) on see teema aktuaalne ka teistes Euroopa riikides.