R, 9.12.2022

Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad

Esta Tatrik
Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Uskuge või mitte, aga eelmisest Cactusest pole säilinud ainustki kerepaneeli. Kõik on uued.
Uskuge või mitte, aga eelmisest Cactusest pole säilinud ainustki kerepaneeli. Kõik on uued. Foto: Tairo Lutter

Juba kümmekond aastat eirab Citroën tänavasõidukite juures sporti. Viimane nael kisti naelikust, kui asuti edendama kohvikukultuuri. Autos. Ometi ehib Citroën C4 Cactus end mitme sportautodelt pärit detailiga.

Harva, kui autotööstuse kalkuleeritud tootmisliinidelt sõidab maha midagi nii vastuolulist kui Citroën C4 Cactus. Tema esimene, 2014. aastal ilmavalgust näinud hulljulge kehastus võeti vastu mitut moodi. Kiideti taevani ja plaksutati püstijalu, aga leidus neidki, kes kahtlesid. Sõiduomadustelt keskpärane, vallutas ta ometi fännide südameid. See oli auto, millega Citroën pani sõiduki omaduste ruletilaual suurima panuse ruudule, kus kirjas «kujustus». Teostus oli julge, väljakutsuv ja meeldejääv. Kõige silmatorkavam detail mõistagi «õhumuhud» auto külgedel. Cactus tõmbas pilke nagu magnetiga. Loodud oli disainielement, millele oli määratud särada… ja välja surra.

Foto: Tairo Lutter
Foto: Tairo Lutter
Kirja «Cactus» leiab ainult ühest kohast – tagapiilarilt. Selle käigu eest tuleb küll maksimum stiilipunkte. Pange tähele ka bensiiniluugi paigutust!
Kirja «Cactus» leiab ainult ühest kohast – tagapiilarilt. Selle käigu eest tuleb küll maksimum stiilipunkte. Pange tähele ka bensiiniluugi paigutust! Foto: Tairo Lutter

Äsja Eesti teedele jõudnud C4 Cactuse mudelivärskendus pole kaasasündinud vastuolusid silunud, vaid pigem võimendanud. Skandaalsetest õhumuhkudest on õhk välja lastud nii otseses kui ka ülekantud mõttes. Uue põlvkonna õhukesed Airbump-õhumuhud on auto küljepaneelide keskelt kolitud alla serva, kus moodustavad küljekarpidele justkui laienduse. See märksa tagasihoidlikum positsioon ei meeldi kindlasti Cactuse tõsiusklikele fännidele, kuid võib eeldada, et teeb auto laiemale ostjaskonnale meelepärasemaks. Cactus on saanud täiskasvanumaks, ütlevad paljud.

Eks seda ole ka tarvis, sest C-segment, kuhu C4 Cactus visalt pürib, on rahvarohke ja staaridest siin puudust pole. Volkswagen Golf. Ja Hyundai i30, Renault Mégane, Ford Focus, Peugeot 308 jne. Et oleks mingilgi määral võimalik konkurentsi pakkuda, peab kireva kesta all olema ka tehnoloogiat. Selleks olevat otse WRC rallitiimist Cactuse standardvarustusse antud eriline vedrustus. Progressiivne, kahe hüdraulilise padja tööl põhinev vedrustus tagab, et üle kergemate teekonaruste peaks auto prantslaste endi sõnul hõljuma nagu lendav vaip. Keeruliste teeolude korral vähendavad hüdraulilised padjad lööke nii, et need jõuaks autos olijateni minimaalselt.

Citroën mõistab mugavust Prantsuse kohvikukultuuri kaudu. Esmatähtsad on pehme diivan, hea vaade, õdus valgus ja disain. Palju-palju disaini.

Kõlab mugavalt? Mitte ainult ei kõla, vaid on ka. Mitmest liikluskünnisest nagu muuseas üle sõitnud, jõuame mugavuse kui märksõnani. Just sellega soovib C4 Cactus meelde jääda. Siin põrkame taas vastuolule. Kui avaraks on võimalik venitada mugavuse piire? Mida pidada mugavaks autoks? Standardid – ka keskklassi autode puhul – on hirmutavalt kõrgele aetud. Citroën on leidnud oma raja ja mõistab mugavust Prantsuse kohvikukultuuri kaudu. Esmatähtsad on pehme diivan, hea vaade, õdus valgus ja disain. Palju-palju disaini.

Tere tulemast sohvanurka!
Tere tulemast sohvanurka! Foto: Tairo Lutter

Disainist rääkides… Kohe ei teagi, millest alustada. Kui C4 Cactus nelja aasta eest tuli, rõhutati lihtsust, askeesi ja minimalismi. Toonased kujustus-uperpallid lähtusid samuti minimalismitaotlusest. Ja kaalu kokkuhoiust. Sõitjateruumis on ka praeguses Cactuses asendatud ukselingid tekstiilist rihmadega (laen super- ja hüperautodelt!). Tagaaknad, mida niikuinii avatakse harva, sulguvad endiselt klambriga. Lahe disainidetail pluss kaalukokkuhoid. Samas, õdusa ühtlase valguse nimel katab autot toonklaasist panoraamkatus, mis peegeldab soojus- ja UV-kiirgust, ei lase külma sisse ning millele sirmi ei pakutagi.

Foto: Tairo Lutter
Materjalid on eelkäijast paremad, aga temperatuuri tuleb ikka näputada ekraanilt.
Materjalid on eelkäijast paremad, aga temperatuuri tuleb ikka näputada ekraanilt. Foto: Tairo Lutter
Reisikohvrit meenutav kindalaegas avaneb üles ja on päris mahukas.
Reisikohvrit meenutav kindalaegas avaneb üles ja on päris mahukas. Foto: Tairo Lutter
Tahhomeetrit pole ka uues Cactuses.
Tahhomeetrit pole ka uues Cactuses. Foto: Tairo Lutter

Sõitjateruumi on kujustuselemente kallatud kui küllusesarvest ning et need omavahel enam-vähem kokku sobivad, ei saa olla muud kui vanakurja vemp. Askeesist ei saa juttugi olla, retrostiilis ja eriti paksu polstriga diivan-istmed näivad olevat peenest sisustussalongist vehkat teinud. Kas need just igale seljale sobivad, julgen tõsiselt kahelda.

Väljas läheb kujustuspidu täie rauaga edasi. Paistab, et pliiatsi on haaranud kõik, kes juhtunud disainerite toast mööda minema. Kirju nagu kiri Prostokvašinost. Oli kord selline multikas, Jüri Krjukov luges veel teksti. Seal oli episood, kus poiss kirjutas linna vanematele kirja, aga täiendasid seda omalt poolt koer, postiljon ja kass. «Ja saba nagu polekski!» lugesid vapustatud vanemad. Õhku ahmima võtab Cactus ka. Kuidas tekkisid auto nina- ja ka tagaosale (!) õhutusavasid meenutavad iluelemendid? Sportautodel on need asja pärast… Cactuse juures pidavat need aitama autol näida laiemana.

Tuled tagaluugil ja mängu-õhutusavad.
Tuled tagaluugil ja mängu-õhutusavad. Foto: Tairo Lutter

Juhti abistavad kaksteist juhiabisüsteemi ning siin ei jää Cactus konkurentidele kuidagi alla. Standardvarustuses antakse nii vajalikud asjad, nagu püsikiiruse hoidja ja esiistmete soojendus. Tõsi, adaptiivset kiirusehoidikut ei pakutagi, millest on kahju. Mootoriruumist leiab väiksed, ent suutlikud jõuallikad, minu proovisõiduki kolmepütine mootor tegi 130 hj ning sai kenasti hakkama linnaliikluse järsemate liigutustega, aga ka maanteel. Varasemad kogemused PSA kontserni sama tüüpi mootoritega kõnelevad, et tehase antud keskmist kütusekulu 4,8 liitrit 100 km kohta ei maksa väga südamesse võtta. Tegelikult võib sinna rahulikult liitri ja pisut enamgi juurde liita. Kuuekäigulise manuaalkäigukasti vahetuste selgus jättis vähemalt esialgu soovida, kuid eks kasutaja harjub.

Kõigepealt peab aga valiku tegema üheksa kerevärvi ja nelja värvipaketi vahelt, mis kokku annavad lausa 31 kombinatsiooni. Siiski, nišist keskpõranda poole nihkudes on C4 Cactus kaotanud midagi oma kordumatusest. Õnneks on Prantsuse elurõõm alles.

Cactus jääb nüüdsest ainsaks C4-ks, tavaversioon läheb tootmisest maha.
Cactus jääb nüüdsest ainsaks C4-ks, tavaversioon läheb tootmisest maha. Foto: Tairo Lutter
Foto: Tairo Lutter

Citroën C4 Cactus

PureTech 130 Shine

Mootor: 1199 cm3, R3, bensiin, 130 hj, 230 Nm

Jõuülekanne: 6 käiku, manuaalne, esivedu

Sooritus: 9,1 s 0–100 km/h, 193 km/h

Kulu 4,8 l / 100 km, 110 g/km CO2

Mass: 1120 kg

Hind: 21 500 eurot (alates 14 900)

Märksõnad
Tagasi üles