Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Sõiduproov: Citroën C4 Cactus. Kaktuse pehmed okkad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uskuge või mitte, aga eelmisest Cactusest pole säilinud ainustki kerepaneeli. Kõik on uued.
Uskuge või mitte, aga eelmisest Cactusest pole säilinud ainustki kerepaneeli. Kõik on uued. Foto: Tairo Lutter

Juba kümmekond aastat eirab Citroën tänavasõidukite juures sporti. Viimane nael kisti naelikust, kui asuti edendama kohvikukultuuri. Autos. Ometi ehib Citroën C4 Cactus end mitme sportautodelt pärit detailiga.

Harva, kui autotööstuse kalkuleeritud tootmisliinidelt sõidab maha midagi nii vastuolulist kui Citroën C4 Cactus. Tema esimene, 2014. aastal ilmavalgust näinud hulljulge kehastus võeti vastu mitut moodi. Kiideti taevani ja plaksutati püstijalu, aga leidus neidki, kes kahtlesid. Sõiduomadustelt keskpärane, vallutas ta ometi fännide südameid. See oli auto, millega Citroën pani sõiduki omaduste ruletilaual suurima panuse ruudule, kus kirjas «kujustus». Teostus oli julge, väljakutsuv ja meeldejääv. Kõige silmatorkavam detail mõistagi «õhumuhud» auto külgedel. Cactus tõmbas pilke nagu magnetiga. Loodud oli disainielement, millele oli määratud särada… ja välja surra.

Äsja Eesti teedele jõudnud C4 Cactuse mudelivärskendus pole kaasasündinud vastuolusid silunud, vaid pigem võimendanud.

Tagasi üles