Europarlamendi president: kas Facebooki abil mõjutati ka Euroopa valimistulemusi?

Antonio Tajani

FOTO: ABDESSLAM MIRDASS/SIPA / ABDESSLAM MIRDASS/SIPA

Euroopa Liit peab põhjalikult uurima, kas on alust väidetel, et ELi kodanike isikuandmeid võib olla kasutatud valimistulemuste mõjutamiseks, leiab Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani Postimehele edastatud arvamusartiklis.

Cambridge Analytica skandaal, mis puudutab Facebooki kogutud isikuandmete ebaseaduslikku kasutamist valimistulemuste mõjutamiseks, annab veel kord tunnistust sellest, et on kiiresti vaja digiplatvormide reguleerimise meetmeid.

Kogu potentsiaali saavutamiseks nii majanduskasvu ja töökohtade loomise kui ka tehnoloogilise arengu seisukohalt vajab digirevolutsioon vabadust. Samas ei tohi unustada, et meie liberaalse demokraatia tingimustes peab vabadusega alati kaasas käima vastutus.

Seni ei ole see aga alati nii olnud. Seda mitte üksnes digirakenduste ülikiire arengu pärast, vaid ka eksliku arvamuse tõttu, et igasugune regulatiivne sekkumine pidurdab arengut. See on sama, nagu oleks möödunud sajandi alguses autode kasutuselevõtu pidurdamise kartuses otsustatud liikluseeskirja ja trahve mitte kehtestada.

Tegelikult on kindlad reeglid tasakaalustatud arengu seisukohalt hädavajalikud, sest inimeste ja turu kaitstus tagab usaldusväärsuse ning soodustab investeeringuid, tehnoloogia arengut ja majanduskasvu.

Kuna platvormid tegutsevad sisu avaldajatena, peavad nad ka sisu eest vastutama. Nad ei tohi silmi kinni pigistada, kui nende platvormi kasutatakse lasteporno levitamiseks, ebaseaduslikuks relvamüügiks, radikaliseerumise ja rassiviha õhutamiseks, võltsitud kauba müümiseks või terroristliku propaganda ja ilmselgete võltsuudiste avaldamiseks.

Üldisemalt võttes peavad veebihiiglastele kehtima samad töötajate kaitse, eraelu puutumatuse, tarbijakaitse, läbipaistvuse, maksu- ja intellektuaalomandi eeskirjad nagu teistele ettevõtetele. See on oluline ka selleks, et tagada õiglane konkurents traditsiooniliste ettevõtjatega.

Tõhusad konkurentsieeskirjad tagavad toimiva, tõketeta siseturu, kus ei ole võimalik turgu valitsevat seisundit kuritarvitada ning sellega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning tarbijate huve kahjustada.

Veebiplatvormidel ei saa lasta riigi rolli üle võtta ega kehtestada kasutustasusid või -õigusi ilma ise makse maksmata. Kodanikud nõuavad õiglast maksustamist. Samas on riike, kes ise kõiki siseturu hüvesid nautides püüavad siiski veenda veebiplatvorme oma peakortereid nende juurde kolima, pakkudes vastutasuks pillavalt heldeid ja teiste suhtes ilmselgelt ebaõiglasi maksutingimusi.

Sellega kahjustavad nad teiste riikide huve ning sunnivad neid saamatajäänud tulu maksude tõstmise või sotsiaalteenuste vähendamisega tasa tegema. Seetõttu tegid Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon ettepaneku maksustada veebihiiglasi seal, kus nad väärtust loovad ehk siis seal, kus nad müüvad reklaami või andmeid, kus nende sisu vaadatakse või kus nad teevad tehinguid.

Kindlate eeskirjade kehtestamine tähendab ka õige tasakaalu leidmist kasutaja vabaduse ja tema eraelu puutumatuse vahel. Me ei saa lubada, et veebirakenduste kasutamise hinnaks on eraelu puutumatusest loobumine.

Facebooki Cambridge Analytica skandaal on häirekell, mis tuletab meelde, et poliitikute ülesanne on kuritarvitusi ära hoida. Samas on see võimalus kodanikele näidata, et EL astub nende kaitseks välja.

Oleme privaatsuse kaitse tagamisel esirinnas. 25. mail jõustuvad ELis uued õigusaktid, mis tagavad muu hulgas õiguse olla unustatud, õiguse mitte saada soovimatut reklaami ning õiguse saada teada isikuandmetega seotud rikkumistest ja sellest, kuidas andmeid kasutatakse.

Selleks et neid teemasid ettevõtjate ja institutsioonidega arutada, korraldan 25. aprillil koos digitaalmajanduse voliniku Mariya Gabrieliga parlamendi Brüsseli istungisaalis kõrgetasemelise konverentsi.

Cambridge Analytica juhtum näitas, et valvsust ei tohi kaotada. Peame põhjalikult uurima, kas on alust väidetel, et ELi kodanike isikuandmeid võib olla kasutatud valimistulemuste mõjutamiseks, alates Brexiti referendumist.

Selleks kutsusin Mark Zuckerbergi isiklikult Euroopa Parlamenti, et ta annaks vastust 500 miljonile ELi kodanikule. Loodan, et ta teeb omalt poolt kõik Euroopa kodanike usalduse tagasivõitmiseks.

Tagasi üles