/nginx/o/2018/04/27/7811448t1hba07.jpg)
Euroopas on pärast üha uute sotsiaalmeedia kuritarvituste ilmsiks tulekut käivitunud tõsised debatid selle üle, kuidas ja mil määral võtta kontroll digiplatvormide sisu üle – kuidas tagada andmete kaitse viisil, et see ei asuks innovatsiooni pidurdama.
«Minu arvates on punased jooned ületatud,» ütles sel nädalal Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni asejuht Anna Maria Corazza Bildt, viidates Facebooki ja Gambridge Analytica juhtumile ning desinformatsiooni levikule.
Gambridge Analytica sarnased juhtumid on saanud aga võimalikuks vaid seetõttu, et Euroopa Liidus kehtivaid norme pole järgitud, selliseid digiplatvormidele kehtivaid üldnorme siin polegi või ei suuda liit nende täitmist jälgida. Sellised asjad lihtsalt juhtuvad ning parimal juhul viibutab avalikkus lihtsalt sõrmi. See on ka kõik, mingisuguseid sanktsioone ei järgne.
Nüüd on Euroopa Liidul kõrgeimal tasandil mõõt täis ning reeglid on tulemas.
«Meie kui seadusandjate roll on leida õige tasakaal vabaduse, privaatsuse ja turvalisuse vahel. Usaldus on aga hetkel peamine võtmesõna, kui räägime digtaliseerimisest,» ütles Corazza Bildt kolmapäeval Brüsselis toimunud digitaaltuleviku konverentsil.
Euroopa Komisjoni justiitsasjade direktoraadi juht Francisco Fonseca Morillo sõnul soovib loomulikult iga eurooplane nautida digirevolutsiooni toodavaid hüvesid, kuid samal ajal tahame me olla kindlad, et kõik siin kasutatavad tehnoloogiad tunnustavad jäägitult meie põhiväärtusi ja -õigusi.
Prantsusmaa digiasjade minister Mounir Mahjoubi hoiatas aga, et kui inimeste usaldus digiplatvormide vastu puruneb – kui tekivad näiteks järgmised segadused andmete kuritarvituste üle –, siis pöörab mingi osa neist varsti platvormidele, progressile ja tehnoloogiale lihtsalt selja.
«Kui me hävitame usalduse, võtab see aega 15–20 aastat, enne kui me need inimesed tagasi saame,» arvas ta.
Oma usaldamatuse tekke näide on välja käia ka Europarlamendi asepresidendil Evelyne Gebhardtil, kes sai alles hiljaaegu teate, et peab välja vahetama oma paroolid, kuna need on häkitud. «Ühelt poolt võttis see tublisti aega, teisalt tekitas see minus usaldamatust selle teenuse vastu,» ütles Gebhardt.
Aga kontroll, reguleerimine ja üha karmimad normid on vaid üks mündi üks külg. Omad õigused on ja peavad olema digiettevõtetel ja innovatsiooni allutamine liiga ahistavatele normidele pole kindlasti see, mida Euroopa praegu vajab.
Üks sellise seisukoha tulihingeline pooldaja on kahtlematult Euroopa Parlamendi üks liberaalsemaid liikmeid Dita Charanzova. «Ülereguleerimine tapab innovatsiooni, ülereguleerimine piirab võimalusi,» kõlab tema seisukoht.
Tema soov on hoopis vananenud reeglite kõrvaldamine ning nende asemel kogu Euroopas ühtselt kehtivate normide kehtestamine. 27 eri riigi normidega arvestamine on Charanzova sõnul tõsiseks takistuseks Euroopa ettevõtete eduloos – rahvuslikud takistused peavad kaduma.
«Me elame digirevolutsiooni ajajärgul ja me peame oma seadusi reformima, et need vastaksid uuele reaalsusele,» leiab Charanzova.
Paljuski sama meelt on parlamendi liige ja GDPRi raportöör Jan Philipp Albrecht, kes leiab, et globaliseerumine, digitaliseerimine ja automatiseerimine on siin, et jääda, ning meie ainus võimalus on selle teadmisega elada ja töötada. Ning küsimus ei ole vaid usalduses tehnoloogia, vaid ka demokraatia ja poliitikute vastu.
«Inimesed keeravad poliitilistele liidritele selja, kui nad näevad, neil pole enam mingisugust mõju globaliseerumisele ja digitaliseerumisele,» leiab ta.
Facebook lubab sisu kontrolli alla võtta
Selle kõrval, et seadusloomemasin ise andmekaitse üldmääruse GDPRi sarnaseid kontrollinorme kehtestab, ootab ta ka sotsiaalmeedia platvormidelt endilt reaalseid samme usalduse taastamiseks. «Tahame näha tegevust ja kohe,» ütles Corazza Bildt.
Ning Euroopa parlamenti külastanud Facebooki Euroopa üksuse avaliku poliitika asepresident Markus Reinisch lubaski jõulisi samme.
«Te küsite minu käest, millised tegevused peaksid nüüd järgnema,» sõnas Markus Reinisch ja vastas, et Facebook ei plaani ilmtingimata oodata, kuni seadusandlikud organid ja regulaatorid probleeme lahendavad olukorras, kus on olemas kasutajatele ohu tekkimise võimalus.
Üks sellistest nähtustest on tema sõnul valimiste mõjutamise ärahoidmine ja see on Euroopas eriti päevakorral seoses Euroopa Parlamendi valimistega järgmisel aastal. Võltsuudised, libakontod ja varjatud poliitilised reklaamid on peamine töövahend, millega Venemaa on mõjutanud näiteks USA presidendivalimisi.
Reinischi sõnul tegeleb Facebookis praegu juba 50 000 inimest sisukontrolli ja teiste turvameetmete rakendamisega ning aasta lõpuks on lisandumas veel 20 000 inimest.
Ta lubas poliitreklaamide puhul olulisemalt suuremat läbipaistvuse kasvu ning selleks võetakse kasutusele süsteemid, mis nõuavad poliitreklaamide lisaja verifitseerimist ja välja selgitamist, kes tegelikult nende eest Facebookile maksab.
«Me kutsume üles inimesi ja valitsusi üles oma poliitilisi vaateid jagama, kuid me ei aktsepteeri selle tegemist libakontode kaudu,» ütles Facebooki esindaja ja lisas näitena, et viimaste Prantsusmaa presidendivalimiste eel eemaldati süsteemist ligi 30 000 sellist libakontot.
Reinisch kiitis taevani Euroopa Liidu uut andmekaitse määrust GDPR ja nimetas seda äärmiselt efektiivseks ja üle riigipiiride ulatuvaks privaatust tagavaks vahendiks. «Me oleme tõesti pühendunud sellele, et GDPR rakendataks 25. maiks,» lubas Facebooki esindaja.
Ehk siis Facebook lubab, et tema tegevus Euroopas saab olema GDPRile täielikult vastav ning kasutajatele selge ja lihtne.
Euroopa parlamendi esimees Antonio Tajani ütles nädala algul Postimehes avaldatud arvamusartiklis, et Cambridge Analytica skandaal, mis puudutab Facebooki kogutud isikuandmete ebaseaduslikku kasutamist valimistulemuste mõjutamiseks, annab veel kord tunnistust sellest, et on kiiresti vaja digiplatvormide reguleerimise meetmeid.
«Kuna platvormid tegutsevad sisu avaldajatena, peavad nad ka sisu eest vastutama. Nad ei tohi silmi kinni pigistada, kui nende platvormi kasutatakse lasteporno levitamiseks, ebaseaduslikuks relvamüügiks, radikaliseerumise ja rassiviha õhutamiseks, võltsitud kauba müümiseks või terroristliku propaganda ja ilmselgete võltsuudiste avaldamiseks,» kirjutas Tajani.
Cambridge Analytica juhtum näitas Tajani sõnul, et valvsust ei tohi kaotada. «Peame põhjalikult uurima, kas on alust väidetel, et ELi kodanike isikuandmeid võib olla kasutatud valimistulemuste mõjutamiseks, alates Brexiti referendumist,» leidis ta.
25. mail jõustuvad ELis uued õigusaktid, mis tagavad muu hulgas õiguse olla unustatud, õiguse mitte saada soovimatut reklaami ning õiguse saada teada isikuandmetega seotud rikkumistest ja sellest, kuidas andmeid kasutatakse.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)