Inspektsioon: kui e-residentide mass oleks Eesti panganduses...

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

FOTO: Eero Vabamägi

Eesti oleks suure probleemi ees, kui kõik meie pangad võtaksid klientideks kõik kümned tuhanded e-residendid, leiab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

«Kui kogu see e-residentide mass oleks meie panganduses, siis me oleksime väga suure probleemi ees. Peame vältima seda, et isegi Paypal ütleks seda, et Eesti ei ole tegevuskohana sobiv,» ütles Andre Nõmm tänasel Finesto Advisorsi korraldatud e-residentsuse seminaril.

«Ma ei ole e-residentsuse programmi vastu üldse kriitiline, mulle see meeldib ja see on tore. Samas on see väga suur väljakutse, et kuidas turundada seda sellisel viisil, et ei tekiks muljet, et siin saab asutada mitte ainult valget äri vaid kõike,» märkis Nõmm. «Minu poolt on küll soovitus, et me võiks rääkida sellest, kui hästi me kliente tuvastame ja riske maandame.»

Nõmme sõnu tuleb tal Euroopas vastata tihti küsimuseke, mis meil siin toimub ja miks me laseme sel toimuda.

«Finantsjärelevalvajana arvan, et see, et pangad on olnud väga konservatiivsed, on väga hea. Meie strateegia on selgelt see, et me ei taha pangandussüsteemis näha mitteläbipaistvat klienti, olgu ta resident või mitteresident. Ma endiselt loodan, et me oleme jätkuvalt valge ja valge pangandusega riik, ning turu eneseregulatsioon lahendab tekkivad probleemid,» lisas Nõmm.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorov tuletas seminaril meelde, et Eesti e-residentide programmi põhiline eesmärk on Eesti maksumaksjate arvu kasvatamine. Algne eesmärk 10 miljonit e-residenti on tema hinnangul sümboolne eesmärk - programmi vedajate sõnul on palju olulisem ettevõtete arv, mille e-residendid siin loovad.

«E-residentsuse programm on välja toonud ka mitmeid puudusi - näiteks väärtpaberikonto on meil seotud pangakontoga, kuigi tegelikult ei pruugi e-residendil pangakontot kui sellist üldse vaja minna,» ütles Jegorov.  

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ei lahenda otseselt tööjõupuudust, aga ta annab majanduspotentsiaalile lisa juurde. «Ma usun seda, et lähiaastatel hakkab selline e-residentide meelitamine toimuma ka teistes riikides,» ennustas ta.

«Ettevõtjate siia juurde toomine on iseenesest positiivne. Teisest küljest: mida rohkem kliente me Eestisse toome, seda rohkem on riske millega tegeleda,» märkis Mertsina.

Lisaks tuleb tema sõnul küsida, kuidas e-residentsus mõjutab meie tööjõupuudust. «Majandustegevus kasvab, kuid kasvab ka vajadus nende valdkondades olevate töökohtade järele. Siin võib tekkida see probleem, et kas meil on piisavalt tööjõudu, mis seda majandusaktiivsust teenindaks. Küsimus on, kuidas tööjõuturg sellele järele jõuab,» ütles ta.

Tagasi üles