/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/16/7488757t1h2300.jpg)
Uue poliitilise jõu Eesti 200 manifestis toodud e-riigi arendamise ideed on asjalikud ja tervitatavad, leiavad infoühiskonna nõustamiskeskuse E-riigi Akadeemia (EGA) tegijad Hannes Astok ja Linnar Viik.
Astok ja Viik: Eesti 200 manifest langeb kokku meie visiooniga (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«E-riigi arengut puudutav osa manifestis on igati asjakohane ja langeb kokku E-riigi Akadeemia ja IT-kogukonna visiooniga e-riigi arengust. Ja tore on, et see on lausa esiplaanile seatud,» ütles Hannes Astok Postimehele.
Astok tõdes samas, et Eesti e-riigi areng pole kinni üldise poliitilise tahte puudumise taga. Pigem on küsimus selles, kuidas saada riigi heaks tööle parimad IT-insenerid ja arhitektid, aga ka projektijuhid, kes suudaks needsamad manifestis toodud visioonid ja kasutajate vajadused selgelt sõnastada, tõlkida tehnoloogidele arusaadavasse keelde ja projektid kokkulepitud ajakavas ja eelarves ellu viija.
«E-riik ei saa kunagi valmis ja me oleme temast aina suuremas sõltuvuses, seega vajame ka pidevaid investeeringuid nii tehnoloogaisse kui eriti inimestesse. Riik ei pea tehnoloogiat ise arendama, aga ta peab olema tark tellija oma selge visiooniga ja võimega projekte juurutada,» sõnas Astok.
/nginx/o/2016/11/21/6095089t1hd3f8.jpg)
EGA targa riigi valdkonnajuht Linnar Viik märkis, et e-riik pole asi iseeneses - riiki tuleb tevikuna arendada.
«e-Riigi teenuste paremaks korralduseks kasutajatele mugavamad lahendused on tähtsad, kuid oma olemuselt pigem lühiasjalise perspektiiviga tegevused.. Pikaajalises vaates nõuab tark e-Riik ümberkorraldusi ka riigireformi tasandil ning alles seejärel on võimalik uute tehnoloogiliste lahenduste kaudu tõsta nii kasutajate mugavust, riigi toimimise tarkust ning efektiivsust,» ütles Viik.
IT-ettevõtte juht: ülalpidamisest ei piisa
Ka Eesti ühe suurema IT-ettevõtte Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo hinnangul tuleb manifestis kirjeldatud e-Eesti uuendamise vajadusega nõus olla.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/19/7231719t1hf496.jpg)
«Olen nõus, et Eesti e-riik vajab edasiarendamist, mitte ainult hädavajalikul määral ülalpidamist,» ütles Anneli Heinsoo Postimehele.
Hoopis suurem küsimus on tema sõnul aga see, kuidas meie e-riigi edasiarendamisest aru saadakse.
«Praegused teenused ja nende kasutatavus on suurel määral vananenud ning nende peamine eesmärk on ametniku töö hõlbustamine. Tegelikult aga peaks riik looma e-teenuseid kodanikule ja need peaksid olema efektiivsed mõlema - nii riigi kui kodaniku – vaates,» sõnas Heinsoo.
Tema hinnangul on selles osas just riigil palju teha – erinevad riiklikud organisatsioonid peavad suutma teha omavahel rohkem koostööd, et vähendada dubleerimist ning keskenduma koostööle eraettevõtetega, et säiliks konkurents ja toimuks areng riigi e-teenuste ehitamisel ja kaasajastamisel.
«See on ka alus nutikamale ja kodanikukesksemale ühiskonnale, kus riik on strateegiline planeerija, teadlik tellija ja oskuslik elluviija,» lisas Heinsoo.
Eesti 200 liidrid kirjutasid tänases Postimehes avaldatud manifestis, et "e-riik –meie lipulaev– on globaalses plaanis vanamoodsaks jäänud ning vajab mitte ainult ilusüsti, vaid põhjalikku uuendust».