/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/05/07/7829506t1h8643.jpg)
Peaminister Jüri Ratase kinnitusel pole Eestil ja Soomel lootust kahe riigi pealinna vahelise tunneli ehitamiseks Euroopa Liidu raha saada enne 2030. aastat.
Ratas: Tallinna-Helsingi tunneliks pole raha enne 2030. aastat (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me räägime tunneli realiseerimisest rahastamise mõttes, siis tähendab see igal juhul erakapitali kaasamist ning ma loodan, et tulevikus on olemas võimalused ka Euroopa Liidu raha kaasamiseks. See, et see tunnel ehitada vaid kahe riigi rahakoti peal, ei tule kõne alla,» tõdes Jüri Ratas Kuku raadio hommikuprogrammile antud intervjuus.
Mis puudutab ELi vahenditest raha taotlemist, siis ei räägi riik Ratase sõnul kindlasti järgmisest eelarveperioodist.
«Kui me räägime tõsiselt ehitusest pärast uuringuid – kui nii kaugele asi kunagi jõuab –, siis see eelarveperiood jääb kindlasti sinna 2027. või 2030. aastate kanti,» arvas Ratas.
Tallinna ja Helsingi vahele tunneli ehitamine on Eesti ja Soome valitsuste tänase ühisistungi üks teema.
5. jaanuaril 2016 sõlmiti Soome–Eesti transpordiühenduse algatuste ja ühiste kavatsuste memorandum ja nähti ette muu hulgas transpordi püsiühendus. See projekt kannabki nimeFinEst Link.
Projekti kestvus on 1. august 2016 kuni 31. juuli 2018 ja kogumaksumus on ligi 1,3 miljonit eurot. Seda rahastatakse 79 protsendi ulatuses Euroopa Kesk-Läänemere INTERREG-programmist.
Projekti kaasrahastavad kõik projekti partnerid, kelleks on Eestist majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linn, Helsingi linn, Helsingi Uusimaa piirkonnanõukogu ning Harju maavalitsus.