/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/05/10/7835957t1h8d1b.jpg)
Töösuhteid käsitlevad Eesti seadused on ajast ja arust, suunavad inimesi maksudest tasumisest hoiduma ega arvesta toimunud muudatustega tööjõuturul, leiab Reformierakonna värske esimees ja tulevane peaministrikandidaat.
Kaja Kallas: meie tööseadused ei ole head (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tööseadusandluse aluseks on pikk tööleping ja kõik muud variandid on erandid. Kogu sotsiaalkaitse on seotud selle reegliga, ka näiteks töötuskindlustus. Kui inimene töötab ühe projektiga siin ja teisega seal, siis töötuks jäädes ta praegu töötuskindlustust ei saa,» ütles Kaja Kallas Postimehele.
«Ka maksud lähtuvad sellest – sotsiaalmaks on seotud vaid töölepinguga –, samas kõikvõimalikud võlaõiguslikud lahendused sotsiaalmaksu alla ei lähe,» lisas Kallas.
Tema hinnangul ihkavad inimesed palju enam paindlikke töösuhteid ja reaalsus on see, et üha enam inimesi võtab praegu välja oma tasu väljaspool töömakse. «Meie seadused ei ole head, nad ei arvesta reaalse olukorraga. Ka Eesti uus tulumaksusüsteem suunab inimesi süsteemist mööda,» märkis Kallas.
Ta tõi näite, et kui tavalise töölepinguga töötamise korral tuleb tasuda töötuskindlustus-, tulu- ja sotsiaalmaksu, aga lihtsa käsunduslepingu korral vaid tulumaksu. «Vahe on nii suur, et tekib motivaator makse optimeerida,» sõnas ta.
Kaja Kallas pidas täna kõne ka Tallinnas käival konverentsil Brave World, kus rääkis, et eestikeelne sõna «töö» ei tähenda juba ammu vaid kohta, kus tööl käia ja kus on olemas tööandja.
«Üha enam ja enam inimesi on iseendale tööandjad, kuid reeglid on jätkuvalt pärit industriaalrevolutsiooni ajast, mil inimestel oli üks tööleping ühe kindla tööandjaga kogu eluks. Inimesed ei tööta enam nii ja me peame seda kindlasti arvesse võtma,» ütles Kallas.
Kallase sõnul on muutunud ka tööandjate suhtumine: nad ei hinda enam mitte niivõrd töötajate lojaalsust kui panust.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse on samuti Postimehele öelnud, et ravikindlustussüsteemi elushoidmiseks tuleb laiendada märgatavalt tervisekindlustusega maksustatavaid tululiike.
«Peame arvestama, et Eesti majandusstruktuur on oluliselt muutunud. Töötasu maksustamine lähtub eeldusest, et kõigil töötajatel on tähtajatu töölepinguline palgasuhe. Aga töösuhted on muutunud palju lühemaks, tuluteenimine mitmekesisemaks ja nende sotsiaalmaksuga maksustamine keerulisemaks. Jagamismajandus näiteks väga sotsiaalmaksu tasumise lembene ei ole, sõnas Jesse. «On selge, et ravikindlustuse alused tuleb üle vaadata ja neid lihtsustada.»
Jesse sõnul käivad arutelud selle üle, kas sotsiaalmaksul põhinev süsteem pole ajale jalgu jäänud ning kas maksubaas ei vaja uuendamist ja laiendamist.