/nginx/o/2018/05/17/7848202t1ha141.jpg)
Eesti on taaskord võtnud nõuks olla teenäitajaks kogu maailmale ja seekordse revolutsioonilise sammuga tahetakse muuta kuritegude uurimine täies ulatuses paberivabaks.
Eestil on selliseks üleminekuks väga head eeldused, kuna kuidagi iseenesestmõistetavalt on meil seaduste mahajäämusele vaatamata kasutusele võetud lahendus nimega e-toimik. Lahendus, kus hoitakse kõiki menetlusandmeid ja kus menetlusosalised neile oma õigustest lähtuvalt ligi pääsevad. E-toimik saab olema uuenduste keskmes.
Kuid praegused seadused on vanad ja nõuavad paberit., pastakaga antud allkirja, ülidetailset protokolli ja vana head postiteenust dokumentide edastamisel. Absurdne tagajärg: menetlejad, prokurörid ja kohtunikud ise tegutsevad juba suures osas arvutisüsteemides, kuid nõuete täitmiseks prinditakse materjale ikka ja jälle välja ning skannitakse siis taas, et normaalselt tööd edasi teha.
Ja nii ongi justiitsministeerium saanud valmis kriminaalmenetluse seadustiku kapitaalse revisjoni. Vajadus selle järele on ilmselge. Karm statistika näitab, et aastas valmib Eesti kohtusüsteemis enam kui 50 000 vanal viisil välja prinditud kriminaaltoimikut. 850 000 eurot – nii suur on summa, mis Eesti kohtuasutustel kulub keskmiselt aastas, et arvutites loodud tõendeid, hagisid ja vastulauseid, tunnistusi, süüdistusi ja teisi kohtumaterjale paberkujule vormida ning neid menetlustes kasutada. Lisaks sajad tuhanded eurod postikuludele…
/nginx/o/2018/05/16/7847603t1he305.jpg)
Eestlased on seni väga allkirja usku rahvas. Sedagi soovitakse riiklikult muuta.
«Mis on meie mure või teema, mida eelnõuga muuta soovime, on see, et meie tänane toimikusüsteem on sisuliselt hübriidsüsteem ehk me teeme kõike topelt. Näiteks nii ülekuulamine kui vahistamine on fikseeritud digitaalselt e-toimikus, aga me prindime kõik paberile ka välja,» selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, mis asuti muutma kriminaalmenetluse seadustikku, mis pärineb 2004. aastast, mil digitaalsest menetlusest veel juttugi polnud.
Möödunud nädalal kooskõlastamisele saadetud eelnõu peamiseks eesmärgiks ongi anda e-toimikus olevatele andmetele õigusliku tähendus. Täna on see vaid pabertoimikul. Luuakse võimalus menetlused läbi viia täies ulatuses digitaalsel ning võtta paberilt võim. Ka kriminaalmenetluse ametlik teabevahetus toimub tulevikus vaid digitaalselt e-toimiku süsteemi kaudu.
Uuenduskuuri peavad seega saama ka kõik kriminaaltoimiku osad – kõik need peaksid ideaalis nii valmima kui jagatama digitaalselt. Paberi määrimine on lubatud vaid erandjuhul, kui sõna otseses mõttes põllu peal lihtsalt pole millegi fikseerimine muul moel võimalik.
Suur digistamine loob ühtlasi võimaluse ka hoida metsikult aega kokku kõikvõimalike protokollide ja ekspertiisiaktide loomiselt.
Näiteks: pikast ülekuulamise protokollist saab tulevikus loobuda siis, kui toiming on videosalvestatud. Olgu selleks näiteks läbiotsimise protokoll, kus video tegemine on juba praegu tavapärane. Kui praegu on see video protokolli lisa, siis tulevikus pole enam detailideni lahti kirjutatud stenogrammi vaja. See puudutab ka ekspertiisiakte – menetluses on vaja otseselt teada reeglina vaid seda, kas kotis oli kokaiin või mitte.
Kristel Siitam-Nyiri sõnul saab ka kohtus kasutada edukalt protokolli, kus on kirjas vaid põhiline - kui osapooled seda ei vaidlusta, pole vaja vaadata ka toimiku osaks olevat video- ja helisalvestist. «See kõik hoiab menetlejatele kokku tohutult aega, kuna läbiotsimised võtavad keerulistes asjadega aega palju-palju tunde, isegi päevi,» märkis ta.
Üks asi, mida veel muuta soovitakse on asjaolu, et eestlane on väga allkirjausku rahvas. Paber on üks hea paber ikka siis, kui sellel on allkiri peal. Nüüd ollakse jõutud arusaamisele, et võib olla pole alati ka digitaalallkirja vaja.
«Tahame kokku tõmmata sõna otseses mõttes paberimäärimist, tahame kogu allkirjastamise poole üle vaadata. Kui ülekuulamine on salvestatud ja e-toimikus on võimalik kõiki neid salvestisi hoida, siis protokolli väljaprintimisel ja pliiatsiga allkirja andmisel ei ole ju mingisugust mõtet,» ütles Siitam-Nyiri.
Ajakokkuhoidu nii menetlejatele, kannatanutele kui tunnistajatele hakkab tulevikus andma ka see, et ütluste andmiseks ei pea tulevikus enam uurijatega kokku saama. Täna peab näiteks suvilavargusest teada andnud kannatanu ilmuma ütluste andmiseks politseisse ka siis, kui tema kuriteoteade oli vägagi põhjalik.
Kui tulevikus uurijal kannatanule täiendav küsimus on, siis võib uurija saata selle e-kirja teel ja sel viisil ka täpsustava vastuse saada. Lisaks muutub võimalik ka kahtlustatava kaugülekuulamine telefoni või videokonverentsi teel.
Üks suur muudatus puudutab ka kohut, kus praegusel kujul täismahus stenogrammidest loobutakse ja minnakse edasi helisalvestistega. «Täisprotokolli enam ei tehta, sellesse märgitakse istungi olulised osad, et oleks võimalik hiljem vajadusel neid e-toimikusse lisatavalt helisalvestiselt üle kuulata,» rääkis ta.
Mis puutub tõkendeid, siis kui täna on vaid kaks äärmuslikku lahendust – allkiri elukohast mittelahkumise kohta ja vahistamine -, siis tulevikus saab menetleja enda käsutusse tööriistakasti paindlikemate vahenditega ning digitaalsusel on ka selles oma koht. Välistada ei saa ka seda, et uurija ja menetlusalune lepivad näiteks omavahel kokku, et viimane on nõus jagama asukohta Google Mapsi vahendusel. Lisandub ka kohustus kontrollida oma e-posti kui suhtlemisvahendit menetlejaga.
Kõige suurem väljakutse saab uuenduste läbiviijatele olema aga inimeste tööharjumuste muutumine, mitte see, kas suudetakse seadust muuta või IT-arendusteks raha leida.
«Me peame suutma kõigile menetlusosalistele tõestada, et asjad ka tegelikult lähevad paremaks. «Nii lihtne oligi või?!» - on ideaalvastus, mida muudatuste tulemusel saada soovitakse,» rääkis Siitam Nyiri.
Kokkuvõttes on eesmärk bürokraatiat vähendada, menetlusi kiiremaks ja paindlikumaks saada. Märkimisväärselt peaks vähenema ka tavainimeste raisatud tööaeg, mida nad peavad praegu kulutama näiteks Viimsist Rahumäele politseisse ütluste andmiseks sõitmisele.
Lõppude lõpuks muutub uue süsteemi kasutamisel ka info leidmine materjalidest kordades kiiremaks ja lihtsamaks. Kui ühel advokaadil on kohtumenetluses töös 500 lehekülge paks leping, siis ei ole kahtlust, et ühe sõna või märkuse leidmine istungi käigus on märgatavamalt lihtsam kui asuda pabereid lappama.
Tallinna ringkonnakiohtu kohtunik Villem Lapimaa on varem öelnud, et peab digitoimikule üleminekut igati positiivseks, kui on tagatud kasutajamugavus nii kohtuskäijatele kui kohtu inimestele.
«Digitoimik peaks võimaldama kohtunikul mugavalt kohtutoimiku mahuka materjali hulgast leida ja lugeda konkreetsele kasutajale vajalikke dokumente, teha ristviitamisi kohtuasja dokumentidele, kasutada seda kui töövahendit kohtutöötajatele ülesannete andmisel kui ka kohtuskäijatele menetluslike korralduste andmisel, määratud tähtaegade jälgimisel,» ütles Lapimaa.
riigi peaprokurör Lavly Perling
Peab tunnistama, et e-riigi areng õigussüsteemis on toppama jäänud. Piltlikult, endiselt ilmuvad ajalehtedes fotod kogukate kohvritega kohtusse ilmuvatest prokuröridest ja kaitsjatest, nagu tabavalt märkis tänavusel Prokuratuuri üldkogul Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
Seetõttu on Prokuratuuril hea meel, et meie ettepanekuid on kuulda võetud ning digitaalsele kriminaalmenetlusele üleminek on käima lükatud. Õigussüsteem peab liikuma digitaalse kriminaalmenetluse suunas, kus kõik menetluse osalised sisestavad tõendeid, protokolle ja otsuseid algusest peale digitaalselt ühte ühtsesse süsteemi. Samast süsteemist saavad kõik asjaosalised – nii kannatanud, kahtlustatavad kui ka kaitsjad, nendega tutvuda ja neid hiljem kohtus ka digitaalselt kasutada. Jääb ära sadade ja tuhandete toimikute väljaprintimine.
Oleme õigel teel, aga see on alles algus. Juba praegu on kasutusele võetud politseinike rinnakaamerad, kaugülekuulamised, tarkvara teksti ja info töötlemiseks, aga siit tuleb edasi minna. Näiteks sel nädalal avaldati Tallinna Tehnikaülikooli poolt Viru ning kolm Tartu maakohtus tehtud katsete järeldus, et kõnetuvastustehnoloogiast oleks kohtusekretäridele suur abi automaatsete protokollide loomisel.
Samamoodi võiks tulevikus mahukaid andmeid töötlevate programmide kasutuselevõtt, mis lisaks märksõnadele tunneks ära ka kontkesti, aidata kaasa sellele, et rasketes kuritegudes kahtlustatavatelt äravõetud arvutite ja mobiiltelefonide vaatluste tulemusi ei pea ootama kuid, kuni uurijad käsitööga valmis saavad.
Seejuures tehnoloogia kasutuselevõtu kandvaks mõtteks jääb inimeste õiguste kaitsmine ning kiire ja tõhus menetlus, sest tarkvara kasutades ja vaid käsitöö ehk kõige kallima ja keerulisema töö inimestele teha jättes kaitseme päriselt põhiõigusi ja suudame menetlused kiiresti ja kvaliteetselt kohtu ette viia.
PPA juhtivkriminaalametnik Marge Jaani
Eelnõu on jõudnud tagasiside andmiseks ka Politsei- ja Piirivalveametisse, praegu tutvume dokumendiga ja koostame oma ettepanekuid. PPA toetab üleminekut täisdigitaalsele menetlusele ning oleme oma tegevustes selles suunas liikunud. Juba täna kasutab PPA digitaalseid lahendusi nii palju, kui võimalik. Näiteks liiguvad väärteomenetluse otsused menetlusaluse inimese nõusolekul politsei andmekogust otse inimese e-posti aadressile. Lisaks toimib automaatne teavituste süsteem, mille kaudu saavad inimesed meeldetuletusi läheneva trahvimaksmise tähtaja kohta. See võimaldab vältida ebameeldivusi seoses täitemenetlusega.
Toimikute suurused on väga erinevad. Näiteks võib varavastase kriminaalasja menetlustoimik sõltuvalt konkreetsest kuriteost sisaldada nii kolme lehekülge kui ka mitmekümneid köiteid ning ühes sellises köites võib olla kuni 300 lehekülge.
Arvestades kriminaalmenetluse eripära, siis kõigi menetlusosaliste ja tunnistajatega suhtlemine ning sündmuskohal menetlustoimingute tegemine ilmselt niipea päris paberivabaks ei saa. Ka eelnõu kohaselt jäävad paberkandjal olevate dokumentide tarbeks jätkuvalt talletamist vajavad toimikud alles, aga kindlasti saavad need olema tänasest õhukesemad.
Paberkandjal dokumendid vajavad infosüsteemi skaneerimist, mis on täiendav töö, kuid kindlasti aitab täisdigitaalne kriminaalmenetlus teha bürokraatia vähendamiseks pika sammu edasi ja toetab riigi vaates kokkuhoidu viisil, mis on e-riigile kohane. Eelnõuga plaanitav paindlikum lähenemine võimaldab senisest kiiremini ning mugavamalt vajalikke ütlusi anda ja ehk on seeläbi nii mõnigi olulise sündmuse pealtnägija valmis endast märku andma ja panustama kuriteo lahendamisse.
Kui 2016. aastal oli postikulu 29 750 eurot, siis 2017. aastal 21 684 eurot. Sama on lugu paberikuluga: kui 2016. aastal kulus paberile 5853 eurot, siis 2017. aastal 5473 eurot.
Allikas: prokuratuur
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)