Ei ole esimene: Eesti on digiarengult Euroopas esikümne lõpus

Foto: Kuvatõmmis

Euroopa Komisjoni värske digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI kohaselt on Eesti digiarengult Euroopas 9. kohal olev riik ning aastaga oleme koha võrra langenud.

Eestist on eespool näiteks Taani, Soome, Holland, Belgia, Suurbritannia ja Iirimaa. Kõige kehvemas seisus on digiarengult Euroopas aga Itaalia, Bulgaaria ja Rumeenia, selgub DESI indeksi aruandest.

«Viimase aasta jooksul tehti mõningaid edusamme, kuid nende tempo oli ELi keskmisega võrreldes aeglasem,» märgib komisjon.

Ühenduvusega seoses märgitakse ülevaates, et püsivõrgu lairibaühenduse leviala on väga väike (osaliselt kompenseerib seda mobiilse lairibaühenduse leviala), sama kehtib ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu suhtes. Eesti majanduse peamine väljakutse on jätkuvalt ettevõtluse digiteerimine.

Täpsemalt ühenduvuse osas on Eesti langenud 10. kohalt lausa 15. kohale. 4G-võrkude levikult oleme 8. kohalt langenud 14. kohale. Lairiba baaspüsivõrgu leviala on endiselt tugevalt allpool ELi keskmist – oleme selles jätkuvalt alles 25. kohal.

Ühenduvuse üldtulemusega 64,1 punkti Eesti edusamme ei teinud ja langes 2017. aastaga võrreldes mõne koha võrra ning asub praegu ELi riikide hulgas 15. kohal.

Eesti tulemused on head internetikasutajate (kaheksandad), digitaalsete baasoskuste taseme (10. koht) ning IKT-spetsialistide osakaalu (tõusime kolmandaks) poolest. Samas on ülikoolide loodusteaduste, tehnika, inseneriteaduste ja matemaatika erialade lõpetajate arv väike – selles oleme 25. kohal.

Eestlased kasutavad internetti rohkem kui ELi keskmiselt. E-panganduse kasutuselevõtu määr on üks ELi kõrgemaid (neljas koht), sama kehtib veebiuudiste lugemise kohta (viies koht). Veebipoodide kasutamise osakaal on aga vähenenud (12. koht). Videokõnesid me eriti teha ei taha ja selles oleme Euroopas 14. kohal. Sotsvõrgustike kasutamises aga alles 20. kohal.

Digitehnoloogia integreerimisega pole lood aga kaugeltki head. Paljud Eesti ettevõtjad kasutavad e-arveid ja pilvandmeside teenuseid, kuid üldiselt jääb Eesti ettevõtluse digiteerimises siiski ELi keskmisest maha. Selle peamiseks põhjuseks on madalad näitajad teabe elektroonilise jagamise ning sotsiaalmeedia ja RFID kasutamises. 

E-valitsuse kasutajate osakaal (96 protsenti) on Euroopa suurim (ELi keskmisest kaks korda kõrgem) ning eeltäidetud vormide kasutamise, e-teenuste lõpuleviimise ja ettevõtjatele suunatud digiteenuste vallas on Eesti esimese viie riigi hulgas. Avatud andmete kättesaadavus on 58 protsenti ning siin on kasvupotentsiaali.