FOTO: Telia e-pood

Kantavad ja omaniku aktiivsust jälgivad seadmed on viimaste aastate jooksul leidnud tee paljude inimesteni. Nii leidubki meie randmeil erinevaid aparaate alates aktiivsusmonitoridest kuni tõsistele sportlastele mõeldud spordikelladeni. On kasutajaid, kes eelistavad lihtsat sammulugejat ja kasutajaid kes soovivad nutikat seadet, mis suhtleb telefoniga või lausa asendab seda. Kuna valik on lai ja toodete omadused küllaltki erinevad, siis vaatamegi lähemalt mis vahe on aktiivsusmonitoril, spordikellal ja nutikellal, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark. 

Aktiivsusmonitor

Aktiivsusmonitorid on kolmest nimetatud grupist kõige soodsamad. Nende peamine eesmärk on mõõta oma kasutaja päevast aktiivsust ning mõnedel juhtudel ka ööune kvaliteeti.

Aktiivsuse mõõtmine toimub jooksvalt seadet kandes. Selle tulemusena loeb seade kokku tehtud sammud ja kulutatud kalorid. Osadel juhtudel saab kasutaja ka meeldetuletuse, kui jäädud on liiga pikaks ajaks istuma või muututud muidu passivseks. Aktiivsusmonitoridel võib olla ekraan, kust näeb kellaaega ja kogunenud samme, kuid see võib ka puududa. Tavaliselt oskab aktiivsusmonitor Ant+ või Bluetooth abil suhelda ka kasutaja telefoniga, mis tähendab, et telefonis olevast rakendusest saab kogunenud andmeid vaadata ja seada ka soovitavaid eesmärke. Paremad seadmed näitavad ka kellaaega ning telefonile saabunud teavitusi. Osadel juhtudel on aktiivsusmonitoril olemas ka pulsilugeja mis mõõdab pulssi randmelt. Aktiivsusmonitorid on saadaval suhteliselt soodsa hinnaga ning veel on nende eeliseks pikk aku või patarei kestvus. See võib ulatuda ca nädalast kuni aastani. Seega on aktiivsusmonitorid ideaalsed kaaslased nii-öelda tavakasutajatele, kes soovivad oma päeva jooskul läbitud samme ja kulutatud kaloreid mõõta. Seetõttu ongi aktiivsusmonitorid tänu oma lihtsusele ja soodsale hinnale väga levinud.

Loe nuti- ja spordikelladest edasi Digitargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!