/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/02/08/7555133t1hd204.jpg)
Eesti keele kasutusvaldkondade hulk on hakanud ohtlikult vähenema ning riigil on aeg sellesse suundumusse sekkuda, leiab keeleteadlane Reet Kasik.
Teadlane: eesti keele säilimise probleem on jälle üleval (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peab ütlema, et viimasel ajal on probleem jälle keelepoliitikas nagu nõukogude ajalgi. Eesti keele kasutusvaldkondade hulk, mis 90. aastate alguses jõudsalt kasvas ja laienes, on hakanud kiiresti ahenema,» ütles Reet Kasik Vikerraadio saates «Keelesaade».
Paljud keelekasutusvaldkonnad – majandusest ja kaubandusest teaduse ja kultuurini – kasutavad tema sõnul üha rohkem inglise keelt.
«Tahaksin küll meelde tuletada, et erinevalt nõukogude ajast on meil nüüd oma riik, kellel oleks täiesti võimalik võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et eesti kirjakeel püsiks jätkuvalt maailma täisväärtuslike, elujõuliste kirjakeelte hulgas. See on nüüd küll meie oma asi, mis meie keelega juhtub!» sõnas Kasik.
«Me peame silmad lahti tegema ja võtma tõepoolest teadmiseks, et see on meie enda asi, mis me teeme ja mis meie keelega juhtub. Me peame seda otsustama. Ei saa olla nii, et vaatame-vaatame, kas ta püsib. Ei ta püsi!» lisas ta.
Kasik rääkis, et füüsilised piirid ei kaitse enam meie iseolemist ja piirideta suhtlus toob kaasa mitmesuguseid mõjusid. «Internetist ma ei hakka rääkimagi,» lisas ta.
Reet Kasik märkis ka, et Euroopa keeltes on hakanud üha rohkem tekkima sarnastumise jooni ning eesti keelest on teiste keelte mõjul ja lihtsustamise tulemusel näiteks hakanud kaduma käänded.