Inspektsioon võtab luubi alla rehvivahetustöökojad

Rehvide vahetamine töökojas. Foto: Ove Maidla.

Keskkonnainspektsioon võtab sel sügisel rehvivahetustöökojad tõsisema vaatluse alla, et kontrollida vanade rehvide kui probleemtoodete käitlemise nõuetest kinnipidamist.

Keskkonnainspektsioon tuletab peatselt algava rehvivahetushooaja eel autoomanikele ja rehvivahetustöökodadele meelde, et vanad rehvid on probleemtooted, mida peab nõuetekohaselt käitlema ning mille loodusesse sattumist tuleb vältida, vahendas inspektsiooni pressiesindaja.

Vanarehvidele rakendub tootjavastutuse süsteem, mis tähendab, et tootja
peab tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud
probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise või
kõrvaldamise. Tootja kannab ka nende tegevustega seotud kulud.

Rehvitöökojad peavad vanade rehvide äraandmiseks sõlmima lepingu tootja
või tootjate ühendusega. Juhul, kui lepingut ei ole, loetakse neid
jäätmekäitlejateks ning nad peavad vanarehvide käitlemisega seotud kulud
ise tasuma.

Keskkonnainspektsioon kontrollib rehvitöökodades lepingu olemasolu ning
vaatab, kuhu vanarehvid viiakse. Kui leping puudub, kontrollivad
inspektorid saatekirju või rehvide jäätmekäitlejale üleandmise
dokumente.

Lisaks rehvivahetuskohtade kontrollimisele kogutakse andmeid ka
rehvitootjate kohta.

Eraisikud saavad oma vanad autorehvid tasuta ära anda rehvide
kogumispunktis, mida on praegu igas maakonnas vähemalt üks. Rehvide
kogumispunktide kohta saab infot rehve müüvast kauplusest, kohalikust
valla- või linnavalitsusest, samuti rehvide tootjalt või tootjate
ühenduselt.

Rehvide ebaõige käitlemise korral on tegemist jäätmeseaduse rikkumisega,
mille eest võib ettevõtet karistada kuni 50 000 krooni ja füüsilist
isikut kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga.

Igal aastal avastatakse meie metsadest ja mujalt loodusest suur hulk
vanu rehve, mis risustavad ümbrust ning koormavad keskkonda.

Üleriigiliste koristustalgute Teeme Ära 2008 raames koguti üle Eesti kokku
ligikaudu 60 000 rehvi.