/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/09/15/7102557t1h56d1.jpg)
Valimistel mobiiltelefoniga hääletamine on liiga ebaturvaline, kuna mobiil-ID pole sama turvaline tuvastusvahend kui ID-kaart, leiab küberasjatundja ja Riigi Infosüsteemi Ameti endine töötaja Anto Valdre.
Anto Veldre: mobiilihääletamine saab tulla ainult üle minu laiba (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks põhjuseid, miks m-ID tuleb enne kasutamist ID-kaardiga aktiveerida, seisneb just ID-kaardi ja m-ID erinevas turvatasemes. Siiski on seni Eesti eID ökosüsteemis valitsenud vaikiv kokkulepe, et neist erinevustest avalikult ei räägita,» kirjutab Anto Veldre portaalis Geenius.
Veldre sõnul ei kõla e-hääletuse kontekstis erakapitalil põhineva mobiilteenusepakkuja kontrolli all olev taristu (mobiil-ID on SK IT Solutionsi toode – toim ) ja allkirjastamisserver just ülearu hästi kokku.
«Olen varem korduvalt öelnud, et mobiilihääletamine saab tulla ainult üle minu laiba. Kuniks protsess ei naase lineaarse ja läbipaistva lähenemise juurde, peab sellega liitumisel ette vaatama tõesti. Eestile kübersuverääni staatust soovivad head inimesed peaksid mõistma, et eetika distsipliinina pigem ei näita kadumise märke ka politiseeritud küberajastul,» kirjutab Veldre.
Eesti valimisteenistus on asunud kaaluma valimistel mobiiltelefoniga hääletamise võimalust, kuid järgmistel valimistel seda veel teha ei saa.
«Lahendust ei ole valmimas, oleme praegu teemat arutamas,» ütles riigi valimisteenistuse e-hääletamise juht Tarvi Martens mõne päeva eest ja märkis, et kõige varem saab mobiiliga hääletamisest rääkida 2021. aasta valimistel.
«On väga palju aspekte. Ühelt poolt on tehnilised ja rahalised aspektid, teiselt poolt kasutusmugavusega seotud aspektid. Kõik need tuleb panna sama laua peale,» lisas Martens.
Martens kinnitas ka, et valimisviis ei muuda kuidagi valimisaktiivsust. «Kui te ütlete, et teeme interneti- ja nutihääletuse ja see toob noored valima, siis on vastus «Ei tule!» sõnas ta.
Sven Heiberg ettevõttest Cybernetica märkis, et eelkõige mobiiltelefonides olevate veebilehitsejate põhiste valijarakenduste kasutamisel oleks mõeldav väga suure osa mobiiltelefonide jaoks m-hääletamise võimaldamine ära katta.
Ta ei välistanud ka valimisrakenduse loomise varianti, kuid turul olevate operatsioonisüsteemide spekter on oluliselt laialdasem, kui see on desktop-platvormide puhul.
«Andke ülesanne kätte, teeme ära,» sõnas ta kokkuvõtvalt.
Pea kolmandik Eesti inimesi hääletab täna internetis, Eesti alustas sellega juba 2005. aastal. Windowsi arvutites teeb seda 90,4 protsenti, järgnevad mac OS X 8,7 protsendi ja Linux 0,9 protsendiga. Mobiil-IDga tuvastab end seejuures 23,8 protsenti e-hääletanutest ning see näitaja kasvas kahe viimase valimisega kaks korda.