Robert Kitt: digitaliseerimine tekitab vähekindlustatud eestlastel soovi emigreeruda

Swedbank Eesti juht Robert Kitt.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Ettevõtluse digiteerimine surub siinselt tööturult välja just kõige vähem kindlustatud inimesi ning see on suureks ohuks eesti keele ja kultuuri kandjate arvule, tekitades motivatsiooni emigreeruda, leiab Swedbanki juht Robert Kitt kommentaaris Eesti langemisele Euroopa Liidu digimajanduse indeksis DESI.

Eesti tänased majandussaavutused on väga head. Me ei ole kunagi elanud nii hästi kui praegu ning enam-vähem kõikides kategooriates, kus majanduslikku heaolu mõõdetakse. Eesti SKT ületas esmakordselt 23 miljardit eurot, kasvades 2017. aastaga reaalselt 5% ning nominaalselt 9%.

Viimase kaheksa aasta jooksul on palgad Eestis pidevalt kasvanud – selle taga on peamiselt demograafilised trendid ja konvergents Põhjala majandustega. Analüütikud on aga sellisele kasvule ette heitnud palkade ennakkasvu võrreldes tootlikkusega ning madalat tootlikkust seostatakse tihti ettevõtjate tegevusetusega.

Digitaalmajanduse indeksiski tuuakse peamise väljakutsena esile ettevõtluse digitaliseerimine, mis omakorda aitaks tõsta tootlikkust. Ettevõtjatega vesteldes on selge, et tööstuste automatiseerimine käib täie hooga, sest olemasolevad ärimudelid ei pea järjest tõusvatele palkadele vastu.

Kindlasti on võimalik seda protsessi kiirendada. Tuleb siiski meelde tuletada, et need muutused ei toimu üleöö ning protsessi osaks on ja jäävad mõne ettevõtte või võib-olla ka terve sektori probleemid või  hääbumine.

Lisaks – digitaliseerimine võib päädida ka inimeste koondamistega. Kõigil neil inimestel ei ole võimekust või võimalust ümber õppida IT-spetsialistideks ega targa majanduse mehaanikuteks.

Digitaliseerimine surub siinselt tööturult välja just kõige vähem kindlustatud inimesi ning see on suur oht eesti keele ja kultuuri kandjate arvule, tekitades motivatsiooni emigreeruda.

Olukorda annaks lahendada läbi teaduse ja majanduse ühisosa suurendamise lootuses, et kohalikud ettevõtjad suudavad kapitaliseerida kohalike teadlaste poolt loodud intellektuaalset omandit ja luua seeläbi väärikat äraelamist võimaldavaid töökohti eri keerukuse tasemetel. Samas on majanduse ja teaduse ühisosa täna nii väike, et mingit väga suurt läbimurret ei ole näha.

Mõistlik heaoluriik oma institutsioonidega peab looma keskkonna, mis tagab tavalise inimese äraelamise nii, et talle oleksid kindlustatud inimväärne töö, sissetulek ning heaolu. See on otsustava tähendusega väikesearvulise, kahanema kalduva rahvastikuga riikidele nagu Eesti, mis peavad kestma jäämiseks tagama oma keele ja kultuuri säilimise.

Kas ja kuidas saaks riik olla abiks ettevõtlusele või innovatsioonile? Eesti majandus- ning teaduspoliitika peaks olema suunatud soodsa keskkonna tekkimisele, mis võimaldaks ettevõtlusel ning teadusel ühistel eesmärkidel ühiseid projekte arendada.

Selleks ei pea tingimata asutama järjekordset kureerivat institutsiooni. Soodne keskkond koostööks saab välja kasvada laiapõhjalisest kontaktivõrgustikust Eesti koolide, ülikoolide, teaduste akadeemia ning Eesti ettevõtete ja neid koondavate organisatsioonide vahel.

TAUST

Euroopa Komisjoni värske digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi DESI kohaselt on Eesti digiarengult Euroopas 9. kohal olev riik ning aastaga oleme koha võrra langenud.

Eestist on eespool näiteks Taani, Soome, Holland, Belgia, Suurbritannia ja Iirimaa. Kõige kehvemas seisus on digiarengult Euroopas aga Itaalia, Bulgaaria ja Rumeenia, selgub DESI indeksi aruandest.

«Viimase aasta jooksul tehti mõningaid edusamme, kuid nende tempo oli ELi keskmisega võrreldes aeglasem,» märgib komisjon ja lisab, et Eesti majanduse peamine väljakutse on jätkuvalt ettevõtluse digiteerimine. Veelgi enam: Eestil puudub ka konkreetne strateegia oma majanduse digiteerimiseks.

Toimetaja: Aivar Pau

Tagasi üles