Koletu GDPR ei jäta puutumata ka surnuid ja raamatukangelasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Taaskasutatav kirst.

FOTO: Erakogu

Paari päeva eest jõustunud ja ettevõtetele hirmsat peavalu valmistanud Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus GDPR toob konkreetsemalt Eestis kaasa ka mitmeid kõrvalnähtusid, millest seni väga palju räägitud pole.

Uus määrus on küll liikmesriikidele otsekohalduv, kuid iga riik võtab vastu ka rakendusaktid ning Eestis on selleks riigikogus esimese lugemise läbinud uus isikuandmete kaitse seadus (IKS).

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand selgitas Postimehele, et üldmääruses on jäetud mitmes valdkonnas liikmesriikidele vabadus teatud valikuid teha. Ja uus IKS täpsustabki need valikukohad.

Näitkeks on võimalus valida liikmesriikidel alaealiste andmete töötlemise alampiir. Lihtsama näitena – millises vanuses võib laps ise endale sotsiaalmeedias konto teha. Üldmääruses on jäetud valida vanusevahemik 13-16-aastat ja igal riigil on võimalik valida, mis vanusest alates seda teha lubatakse.

«Meie kehtestasime alampiiriks 13 ja seega saavad kõik Eestis tegutsevad ettevõtjad lasta teha alaealistel oma kasutaja konto, kui laps on vähemalt 13,» rääkis Härmand.

Teine hea näide on surnud inimeste andmete kaitsmine. Liikmesriigil on võimalik valida, kas laiendada andmekaitse reegleid surnud isikute andmetele või mitte.

Mida teeb Eesti? Kai Härmandi sõnul  valis Eesti võimaluse kaitsta surnud isikute andmeid ja kehtestas ka reeglid, kes ja mis juhtudel saab anda loa andmete kasutamiseks.

«See on oluline eelkõige meditsiinivaldkonnas, kus isik peab saama võimaluse korral oma surnud sugulaste meditsiiniandmetega tutvuda, et enda tervise eest hoolt kanda. See puudutab eelkõige arste, tervishoiuteenuse pakkujaid laiemalt, aga ka näiteks Geenivaramut,» märkis ta.

Lisaks on seaduses sätted, mis mõjutavad näiteks kunstilist ja kirjalikku. eneseväljendust – selgelt on sätestatud, et isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekuta kunstilise ja muu taolise eneseväljenduse tarbeks.

«Siin ei peaks enam kirjastajatel tekkima vaidlust näiteks raamatus kajastatud isikutega, et nad võtavad oma nõusoleku tagasi ja raamatut ei saa avaldada,» ütles Härmand.

Kui seaduseelnõu seletuskirja uurida, siis seal on täiendavalt selgitatud , et seni võis näiteks elulooraamatu kangelane autorile antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta, mis aga selgelt võib kaasa tuua majandusliku surve nii elulooraamatute kui ka -filmide tootjatele ja tegijatele. See omakorda võib kahjustada ka sõna- ja teabevabaduse olemust tervikuna.

Tagasi üles