Kui Tallinn hakkas kunagi tugevalt kasvama, siis ehitati esmalt suured tehased ja sinna tekkis elanikkond kõrvale, siis nüüd on trendid tema sõnul täpselt vastupidised – seal, kus on elanikud, sinna tuleb ka äri.
«Kui te küsite mult, kuhu täna investeerida, siis esikohal on jätkuvalt kesk- ja südalinn, kusjuures sadamapiirkond on minu nägemuses kujunemas uueks südalinnaks. Kontorit ikka põllu peale ei ehita – peab olema väga hea ühistranspordiühendus ning elanikkond peab olema lähedal,» arvas Simsalu.
Mis puutub aga uute hotellide kerkimisse, siis tõdes ta, et pooled maailma tugevamad brändidest on siin juba olemas, aga Tallinna südalinnas elava liiklusega tänavate ääres pole nende jaoks lihtsalt enam ruumi.
Samas on tekkimas hotelle, millel polegi enam retseptsiooni ja kliendid pääsevad ööbima ettemaksu teel koodi või kaardiga. Sama trend on jõudnud ka jõusaalide turule ning täielikult iseteenindusega on näiteks Tabasalu tennisehall.
Ärihooned liiguvad siiski linnakeskusest välja
Bigbanki äri- ja kinnisvaralaenude üksuse juht Aimar Roosalu märkis samas, et oleme seisus, kus turg on tegemas omasid korrektuure ning kontoripinnad hakkavad vähehaaval keskustest välja liikuma.
«Näiteks Viimsi Äritare sai kevadel valmis ning nagu näha, siis rendipinnad on seal suures osas välja müüdud. Ka äärelinnade kaubanduskeskused on rahvast täis, mis näitab, et vajadus linna äärsetes asumites olevate pindade järele on täiesti olemas. Selline trend on jätkuv nii Viimsis, Laagris, Tabasalus, Jüris ja miks mitte ka Sakus,» rääkis Roosalu.