Postimehe intervjuu. Olla IT-minister Afganistanis tähendab suuri eesmärke, kuid lastega tuleb igal hommikul hüvasti jätta

Mohammad Hadi Hedayati

FOTO: Aivar Pau

  • Eesti e-riik on Afganistanile suur eeskuju
  • Riigi IT-minister omandas doktorikraadi Tallinnas

Afganistan püüab kõigest väest ära kasutada oma soodsat geograafilist positsiooni internetiühenduste loomisel ja anda Eestigi eeskujul tõuke kogu IT-arengule, kuid füüsilise julgeoleku probleem ja neli dekaadi kestnud sõda on seejuures suureks piduriks, rääkis intervjuus Postimehele Afganistani IT-minister Mohammad Hadi Hedayati.

Teie riigil on seljataga väga rasked ajad, kuidas te võtaksite kokku Afganistani IT-arengu ja -taseme hetkeseisu?

Afganistan on kogu maailmale teada eelkõige konfliktipiirkonnana. Meedia kajastab minu riigiga seoses vaid sõda, aga mitte meie inimeste igapäevaelu. Loomulikult on meil väga raske olukord, kuid samas palju parem olukord näiteks IT rakendamisel.

Suur abi on seejuures Afganistani geograafiline paiknemine. Meid ümbritsevad Usbekistan, Tadzikistan, Turkmenistan, Hiina, Iraan. Saaksime olla Kesk- ja Lõuna-Aasia piirkonna riike ühendav keskus – nendevahelise andmeliikluse peatee. Selleks on juba käivitatud ka projekt nimega CASA.

Ka on meil näiteks käivitatud juba riiklik eID-kaart, passiavaldusi saame vastu võtta e-kanalites, interneti püsiühenduse provintsidesse viimise projekt töötab, piloodina oleme käima lükanud mobiilimaksete lahenduse – näiteks on võimalus tellida mobiilikontole oma pensioni ja palkade laekumine.

Täna olete te Eestis ja arutate siin e-riigi teemasid, see pole teie jaoks sugugi tundmatu maa.

Eesti on minu jaoks vägagi tuttav maa, ma kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktorikraadi ja valdkond oli just nimelt digitaalne infoühiskond.

Miks Eesti? Kuidas te Eesti leidsite?

Te olete Euroopa Liidu riik ja teil olid väed rahvusvaheliste jõudude koosseisus Afganistanis. Kohtusin teie missiooni juhiga juba aastal 2012 ning selgus, et Eestist on saabumas IT-valdkonna delegatsioon. Olin sel ajal Kabuli ülikooli prorektor ja delegatsiooniga tuligi jutuks koostöö IT-hariduse ühiseks arendamiseks. Tallinna Ülikooli ja tehnikaülikooliga koostöös käivitatigi IT-eriala magistriprogramm ja hiljem juba ka doktoriõpe. Suur abi oli seejuures Eesti välisministeeriumi majanduslikust toest.

Nii et mul on olnud väga hea võimalus tutvuda teie riigis pakutavate e-teenustega ja siin omandatud kogemused ja teadmised on olnud suurepärane eeskuju tööks Afganistanis. Kohe pärast õpingute lõpetamisest sai minust Afganistani IKT-minister.

Rääkisin seda ka vestluses meie riigi presidendiga, et Eesti võiks olla oleks ideaalne eeskuju Afganistani IT-valdkonna arengule. Rääkisin talle X-teest, kõigile kohustuslikult elektroonilisest identiteedist. See kõik tundus väga huvitav ja tegelikult me juba kastame Eesti kogemusi päris tublisti.

Eesti abiga on meie riigis pakutav IT-haridus juba tasemelt täiesti võrreldav Eesti ja kogu maailma omaga. Kusjuures rõhutan, et 30 protsenti õppuritest on naised. IT-eksperte on meil vaja kõikjal ja see eriala on saanud väga populaarseks. Paljud meie tudengid on siirdunud tööle näiteks Microsofti USAsse.

Kas võtategi näiteks meie X-tee ka Afganistanis kasutusele või loote ise midagi täiesti nullist?

Meie peamine strateegia on siiski olnud ühe keskse infosüsteemi ja andmekeskuse loomine, X-tee on siiski laialijagatud lahendus, mis toob kokku eri infosüsteemid. Ma ise arvan, et Eesti raamistik on siiski märksa loogilisem, ja tegelikult ongi meie eri ministeeriumid hakanud juba looma oma andmekeskuseid – nende ühendamiseks sobiks X-tee juba väga hästi.

Arvan, et saame paralleelselt kasutada nii riiklikku kesksüsteemi kui X-tee lahendust.

Märkisite, et olete juba kasutusele võtma eID-kaarti, kui levinud see praegu afgaanide seas on? Kui levinud on internet maapiirkondades?

Hakkasime seda alles äsja välja andma ja igaüks võib selle endale saada. See on kõigile kättesaadav. Kui peamine raskus on inimestes e-teenuste vastu usalduse tekitamine.

Mis puutub internetti, siis mobiilne internet oli viimase ajani peamine ühenduses olemise viis – oleme sellega katnud 90 protsenti riigi territooriumist, tõsi, paljudes piirkondades on tehnoloogiaks 2G ja 3G, aga mitmel pool ka 4G. Edasi liigume juba valguskaabli ühenduse rajamiseks peamistesse keskustesse.

Kuidas on lood IT-ettevõtlusega, kui varmad on näiteks lääne tehnoloogiaettevõtted Afganistani investeerima?

Meil on mõned IT-ettevõtted, kes tegelevad tarkvaraarenduse ja infrastruktuuride loomisega, konsultatsioonidega. Valdkond areneb.

Räägime teist kui Afganistani  IT-ministrist: millised on teie suurimad väljakutsed täna, probleemid, eesmärgid? Mis võiks olla mõne aasta pärast palju paremini, kui need on täna?

Suurim väljakutse on võitlus umbusuga tehnoloogia vastu. Ma tahan, et inimestel oleks usk, et e-teenused aitavad neil igapäevaelus palju paremini toime tulla. Väga suur osa – enam kui 50 protsenti – ühiskonnast on neli dekaadi kestnud sõja tõttu hariduseta.

Uus põlvkond on selles osas palju avatum, nad õpivad, külastavad arvutiõppe keskusi, õpivad ülikoolis ITd. Kui ma vaatan oma lapsi, siis teavad nad tehnoloogiast palju enam, kui mina omal ajal nendevanuselt.

Mida Afganistani inimesed täna arvavad oma elust, oma tulevikust?

Afganistani inimesed on väga palju kannatanud. See on olnud soovimatu sõda ja ma ei saa aru, kes toetab vaenlasi, kust nad tulevad.

Afganistanis on olukord jätkuvalt riskantne. Igal hommikul, kui ma kodust lahkun, ütlen oma perele hüvasti, kuna me pole kindlad, kas tuleme õhtul turvaliselt ja elusana tagasi.

Kas see on tõesti nii ka täna?

Jah, isegi täna. Meil pole rindejoonega sõda, kuid meil on enesetapurünnakud – tulevad rahvamasside keskele ja lasevad end õhku.

Täna räägivad inimesed siin Tallinnas küberturvalisusest (E-riigi akadeemia korraldatud e-valitsemise konverents – toim), väga paljud siinsed külalised peavad oma kodumaal muretsema aga füüsilise turvalisuse pärast.

Füüsilise turvalisuseta ei ole mõtet rääkida küberturvalisusest?

Jah ja ei. Me ei hooli füüsilisest turvalisusest, me teeme olukorrale vaatamata oma tööd: paigaldame valguskaableid, planeerime e-valitsust ja võtame vastu digiallkirju ja küberturvalisust reglementeerivaid  seadusi.

Jah, me teeme tööd teadmisega, et arendavaid mobiilivõrkusid kasutame nii meie kui meie vaenlased. Me trotsime seda teadmist.

Kas seda teadmist võiksid trotsida näiteks ka Eesti ettevõtted – milline oleks teie soovitus meie ettevõtetele, kas on üldse viise, kuidas teie riiki laieneda või selle IT-turule siseneda?

Jah, miks mitte, Afganistani on võimalik investeerida. Meil on selleks ka mitu Maailmapanga juhitavat projekti. Ma mõistan, füüsilise riski tõttu on väga keeruline meie juurde tulla, kuid kutsun üles looma ühisettevõtteid ja käivitama PPP projekte – olgu näiteks ülikiire interneti viimiseks põhivõrgust inimeste koduni.

Loe ka neid

Tagasi üles