Konkreetseid sellekohaseid plaane paberile veel pandud ei ole, kuid vanglasüsteemi haldav justiitsministeerium ei tee saladust, et mõtted selles suunas liiguvad.
«Justiitsministeeriumil on kavas arutada vangidele programmeerimise õpetamist järgmisel strateegia ja tööplaani pikendamisel,» kinnitas Postimehele ministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.
Tema sõnul on ministeerium hetkel peamise ressursi suunanud teistesse tegevustesse, mis kinnipeetavaid vanglast vabanedes tööturul toetaks. Kuid arvutid on vanglates juba täiesti olemas.
«Vanglas on olemas arvutiklassid, kus õpetatakse üldkasutatavaid programme,» rääkis Rammus.
Mida arvavad sellest aga IT-ettevõtted ja- organisatsioonid ning teised riigiasutused? Eestis on teatavasti puudu ligikaudu 7000 programmeerijat. Aga on ka muidugi riskid, kuna tegemist on ikkagi kurjategijatega. Samas on vangistuse mõte valmistada neid esimesest vangistuspäevast ette vabanemise päevaks, anda neile kasulikke oskusi, et neid tavaellu tagasi tuua.
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Andrus Kaarelson tõdeb, et IT teadmiste omandamine on alati kasulik ning siin ei oma tähtsust, milline on inimese varasem elu- ja töökogemus või taust.
«Inimese jaoks huvipakkuvas ja sobivas valdkonnas rakendatud teadmised võivad tulevikus palju kasu tuua - nii õppijale endale kui ühiskonnale tervikult. Seda muidugi juhul, kui uue ja ausa eluga jätkatakse ka baasteadmiste täiendamist ja enda edasi harimist. IT-sektor vajab kindlasti rohkem spetsialiste, kui tänane tööturg seda pakub, ka eraettevõtted,» ütles Kaarelson.
Tema sõnul on ka Eesti kontekstis tuua näiteid sellest, kuidas varem vanglakaristust kandnud inimene on alustanud edukat ja ausat IT-karjääri.