Riigipilv tahab muutuda kohustuslikuks

Riigipilv

FOTO: Kuvatõmmis

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS)  ja tehnoloogiaettevõtete loodud virtuaalpilveteenus nimega Riigipilv loodab, et selle kasutamine muutub riigiasutustele kohustuslikuks.

«Vabatahtlikkus on kindlasti probleem. Kui olla monopol, siis on kindlasti palju lihtsam müüa võrreldes sellega, kui peaks võistlema. Praeguses seisus on see teema, mida arutame,» ütles tänasel Riigipilev seminaril Riigipilve arhitekt Ilja Livenson ettevõttest OpenNode.

Tema sõnul on selles suunas juba võetud kasutusele mõned meetmed – näiteks Ühtekuulusfondi raha taotlemisel tuleb infrastruktuuri ostmise puhul seletada, miks ei sobi Riigipilve võtmine.

«Vähemalt esimene samm on seega MKMi poolt tehtud ja oleme selle eest väga tänulikud,» lisas ta.

Livenson märkis, et mingis mõttes on sunniviisile üleminek ühest küljest hea, aga teisest küljest ebaaus. «Me tahame ikkagi teha lahendust, mille väärtuspakkumine on selline, mis ausa analüüsi puhul tuleb esikohale,» sõnas Livenson.

RIKSi IT-juhi Priit Kollo sõnul on praegu kindel see, et kontsessioonileping Riigipilve tegemiseks on sõlmitud viieks aastaks. Edasi on võimalus kas jätkata samas koosseisus või osaluse väljaostmine. «Praegu on selge see, et sama evolutsioonitempoga jätkamisel Riigipilve lõpetamist viie aasta möödumisel ilmselt otstarbekaks ei peeta,» ütles Kollo.

Riigipilve arendavasse konsortsiumisse kuuluvad lisaks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuseleja OpenNode’ile  veel Cybernetica, Dell EMC, Ericsson ja Telia.  Piloodi arendamise faasis on peamised rahalised investeeringud teinud just eraettevõtted.

Mis puutub tehnoloogilist poolt, siis pakutakse kasutajatele Ericssonile kuuluva Apcera tarkvaraplatvormi (PaaS). Füüsilise julgeoleku riskide vähendamiseks arendatakse riigipilve (andmekeskuse näol) kahes asukohas – ühest pakutakse nii hostingu kui IaaSi teenuseid ja teisest hetkeseisuga ainult hostingut.

Dubleeriva andmekeskuse asukoht jääb Tallinna piirkonnast välja. Riigipilvest on tänaseks valmis esimene faas, mille tulemil pakutakse klientidele privaatpilve, mis jookseb RIKSI andmekeskusesse ja vastab ISKE baastasemele.

Miks peaks riigiasutus eelistama Riigipilve näiteks Google’i või Amazone’i teenusele? «Seda võrdlust on hetkel natuke raske teha, kuna küsimus on ka selles, kes hakkab haldusteenust pakkuma ja kus andmed asuvad. Meie ei saa öelda, et üks teenus on tunduvalt vingem kui teine, vaid võimaldada pakutavaid teenuseid ausalt võrrelda. Klient peab ise aru saama, mida ta tahab saavutada, ja kui Riigipilve pakutav selleks ei sobi, siis ei ole midagi teha,» ütles Ilja Livenson.

Kui esialgu oli riigipilv mõeldud vaid riigiasutustele, siis alates selle aasta algusest pakutakse teenuseid ka IT-ettevõtetele, mis pakuvad riigile teenuseid.

«See, kuhu me liigume praegu ja mille suunas tööd teeme, on luua lisateenuseid. Muu hulgas on sihtmärgiks võetud ka IT-teenuste turg, mis on järgmine samm, kus pakutakse lahendusi ka väljaspool konsortsiumit. Loome kõigile, kes tahavad pakkuda teenust avalikule sektorile, võimaluse registreerida oma teenus Riigipilves.,» rääkis Ilja Livenson ja märkis, et eeskujuks on võetud UK Digital Marketplace.

Livensoni sõnul annab võimaluse teada, kes, millal ja kelle teenuseid kasutab ning kuhu lähevad raha ja ressursid.

Miks tulla riigiasutustel Riigipilve? «Juba täna saab üks riigiasutus oma andmekeskuse kinni panna ja kolida see Riigipilve. See on riigi poolt kontrollitav teenus ning asutustel endal kaob ära vajadus muretseda näiteks serverite eluea ja  andmekeskuse turvalisuse pärast. Lisaks tekib üks kindel ja ülevaatlik arve,» kirjeldas Livenson.

«Olen ka kindel, et Riigipilve kasutamisel tuleb kindlasti rahaline kokkuhoid võrreldes enda andmekeskuse omamisega. Mida rohkem on meil kliente, seda odavamaks see muutub,» lisas ta.

Loe ka neid

Tagasi üles