Droon filmib mu magamistoa akna taga – mida teha?

Droon. Foto: ALY SONG / REUTERS

Sotsiaalmeediasse ilmub alatihti pahaseid teadaandeid järjekordsetest kaameradroonidest kellegi krundi kohal või korteri akende taga. Millist kaitset pakuvad häiritutele aga Eesti seadused?

Selgub, et mitte just liiga kindlaid. Vaatamata asjaolule, et droonid suudavad kaameraid lennutada sihtmärkidele märgatavalt lähemale, kui kahel jalal kaameramehed seda iial teha suudaks, kehtivad andmekaitse seisukohalt mehitamata õhusõidukitelt pildistamisel ja filmimisel samasugused reeglid kui tavaliste foto- ja videokaamerate kasutamisel.

«Oluline on eristada, millisel eesmärgil jäädvustamine toimub. Näiteks isiklikul otstarbel pildistamisele või filmimisele – juhul, kui salvestisi ei avalikustata – (Euroopa Liidu andmekaitse ) üldmäärust ja seadust ei kohaldata,» selgitas andmekaitse inspektsiooni koostöödirektor Maarja Kirss Postimehele.

Andmekaitse inspektsioon on koostanud droonikaamerate kasutamise juhendi, millest selgub täpselt sama.

Selgub, et filmitavaid tuleb filmimisest teavitada ja luba küsida vaid juhul, kui salvestis plaanitakse avalikustada ja filmitavad isikud on selgelt äratuntavad.

Isikuandmete kaitse seaduse sätted ei kehti aga siis, kui inimene teeb salvestisi isiklikul eesmärgil. Isiklik otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik kus, mida ja mis iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki luba küsima. Küll aga ei anna see erand õigust volitust pere ringist väljapoole jagada ega avalikustada (näiteks lisada saadud salvestisi internetikeskkonda).

Kui salvestis ei ole tehtud isiklikul eesmärgil ning see sisaldab tuvastatavaid inimesi, peab salvestise tegija olema valmis võimaldama salvestistega tutvumist. 

«Mis puutub teavitamisse või nõusoleku küsimisse, siis selles ootame isikuandmete kaitse seaduse jõustumist. Nimelt oleme teinud ettepaneku seda küsimust seaduses täpsemalt reguleerida,» märkis Maarja Kirss.