Kaljulaid tahab e-residentsuse reformimist (2)

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-residentsuse tegijad Jääkeldris
E-residentsuse tegijad Jääkeldris Foto: Presidendi kantselei

President Kersti Kaljulaidi sõnul tuleb e-residentsuse projekti eesmärgid ja riskid uuesti sõnastada, et sellest sündiv kasu Eesti jaoks tööle panna ning riskid maandada.

Kaljulaidi kutsel kogunesid täna Jääkeldris e-residentsuse programmiga seotud osapooled, et arutada, milline võiks olla programmi tulevik ning kuidas maandada üleskerkinud riske.

Riigipea sõnul on programmi senise kolme ja poole aasta jooksul arendatud startup-ettevõtte meetodil ning see on maailmas meile palju tähelepanu toonud ning aidanud kinnistada edumeelse digiriigi kuvandit.

«Samas on kasvades välja tulnud ka terve rida probleeme ning nüüd ongi otsustamise koht, millisel kujul e-residentsuse arendamisega edasi minna, milline saab olema e-residentsus 2.0. Mis on see ärimudel ja kuidas Eesti inimestel on võimalik sellelt teenida? Keda me e-residentideks ootame?» küsis Kaljulaid.

Kohtumisel lepiti kokku, et 1. detsembriks töötavad eksperdid kõiki osapooli kaasates välja e-residentsus 2.0 teekaardi, mis kaardistab ära nii e-residentsuse potentsiaali kui ka riskid ja probleemid ja võimalused nende maandamiseks.

«E-residentsusest võib saada väga edukas projekt, mis õnnestumise, väikese õnne ja õigete otsuste puhul võib muutuda tõeliseks edulooks ja oluliseks rahvuslikuks tuluallikaks. Me kõik tahame puhast Eestit, mis oleks seejuures ka rikas. XXI sajandil asub meie ainus tõeline loodusvara kahe kõrva vahel ning e-residentsus võimaldab seda nutikust sealt kõvasti kaevandada ja maailmale müüa,» ütles president Kaljulaid pärast kohtumist.

Ümarlaual osalesid e-residentsuse programmi vedajad ja nõukogu, erinevate ministeeriumide, Finantsinspektsiooni, Eesti Panga, politseistruktuuride, RIKi, RIA, advokatuuri, Notarite Koja, Teenusmajanduse Koja jt moel või teisel e-residentsuse programmiga kokku puutuvate poolte esindajad.

Eesti on esimene riik maailmas, mis hakkas alates 2014. aasta detsembrist pakkuma riigi väljastatavat digitaalset residentsust mitteresidentidele. E-resident saab asutada ettevõtte interneti teel, juhtida ettevõtet ise kohal viibimata, tegutseda asukohast sõltumatult. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles