Sandor Liive: miks Google ja Tesla Eestisse ei tule

Sandor Liive

FOTO: Jaanus Lensment

Eestil ei ole kuidagi õnnestunud rahvusvahelisi suurinvesteeringuid siia meelitada, kuna riigil puudub tahe teha erandeid ja vajalik strateegia, leiab Pakri teadus- ja tööstuspargi nõukogu esimees Sandor Liive.

«Ühegi loodusliku ressursi, suure turu lähedus ega spetsialistide rohkus ei anna meile teiste oluliste konkurentide ees eelist. Peale põlevkivi, puidu ja tuule ei ole meil arvestatavat loodusressurssi, samuti ei ole meil ka enam tööjõuressursiga midagi hõisata. Läheduses ei ole ka ühtegi väga suurt ja põhjatut turgu, millega konkurentsieelist saada,» rääkis Sandor Liive eile Paldiski 300-aastase juubeli puhul korraldatud konverentsil.

Liive rääkis, et Google on kaalunud kahel korral Paldiskisse oma serverikeskus rajada. 2008. aastal sai 300 miljonit eurot käibega ja ligi 200 töökohaga serverikeskus aga loodud Haminasse. Tänavu loodi 300-miljonilise käibega ja 500 töötajaga andmekeskus Eesti asemel hoopis Lissaboni.

«Portugali puhul läks peaminister ise meelitama Google´it, pakkudes ettevõttele dünaamilist startup-maailma lisaks soodsatele üüritingimustele. Soome võlus peamiselt oma kiire asjaajamise oskusega, pakkudes lisaks taastuvenergiale doteeritud elektrihinda ja sobilikku mereäärset olemasolevat hoonet,» mainis Liive.

Suurematest kaotustest võib tema sõnul välja tuua ka Northvolt liitiumiakude tehase. Värskelt loodud 4 miljardit USD käibega ja 3000 töökohaga tehase otsustasid Rootsi rajada endised Tesla töötajad. Vihje Paldiski piirkonna võimekuse kohta jõudis nendeni eelmise aasta aprillis PAKRI ja EASi koostöös algatatud  Tesla meelitamiskampaania «Tesla country is Estonia» kaudu.

Paraku jäi ka Northvolti puhul vajaka Eesti võimekuses ühtselt tugeva era-avaliku löögirusikana kiiresti tegutseda ning rahustada potentsiaalset klienti piisavalt maha võimalike riskide realiseerumise kartuses. Nimelt oli Northvolti esindajate arvates üheks otsustavaks tehase rajamise loobumise ajendiks energiatarbimise liiga suur osakaal kogu Eesti riigi tarbimisest.

«Eesti peamised puudujäägid investeeringute meelitamisel on tahte puudumine riigi poolt teha erandeid uutele investoritele. Ei tehta ette mõjuhinnanguid, milline võiks olla uue tööstusinvesteeringu positiivne mõju riigile,» oli Liive rahulolematu.

Samuti ei peeta tema sõnul piisavalt oluliseks muud vajalikku eeltööd teha enne kliendipäringu tekkimist, et selleks hetkeks oleks keskkond juba valmis ning asjaajamine kiire ja ladus.

«Saksamaal on loodud selge süsteem, kuidas endale saada uusi investeeringuid, ja teadvustatud, millise tööstusharu ettevõtjaid nad tahavad enda juurde meelitada. Nad töötavad süsteemselt selle nimel, et neile huvipakkuvad ettevõtted üles leida võimalikult varajases faasis. Saksamaa, kes meie enda Skeletoni tootmise üle tõmbas, ei teinud ettevõtte meelitamiseks mingeid erandeid. Skeletonis töötas 15 inimest, kui liidumaa peaminister neid külastas ja ütles, et ma tahan teid enda juurde,» täheldas Liive.

Eestil, sealhulgas nii avaliku kui erasektori esindajatel, tuleb Liive hinnangul muuta oma praegust strateegiat ja õppida parimatelt. Uut tööstusinvesteeringute meelitamiseks Eestisse on tarvis riigi poolt teha esmajärgus mõjuhinnang täna päevakorras olevates valdkondades.

«Riik võiks ära teha sotsiaal-majandusliku hinnangu hüpoteetilise serverikeskuse, akutehase ja elektriautode tootja kohta. Kui teame, millist efekti see riigile tooks, siis suudame ka välja pakkuda vajalikud vahendid riigi poolt uute tööstusinvesteeringute meelitamiseks Eestisse. Google, Tesla ja teised suured tänased tegijad tööstusvaldkonnas ei oota, kuni me siseriiklikku debatti peame,» sõnas Liive kokkuvõtvalt lahenduseks.

Pakri teadus- ja tööstuspark on Liive sõnul tegutsenud juba kümmekond aastat selle nimel, et tööstussektori suured nimed kaaluksid Eestisse oma tootmist laiendada. Samme on selleks astutud nii üksi kui ka koostöös riigi, omavalitsuse ja teiste piirkonnas tegutsevate ettevõtetega, aga lõplikuks valikuks ei ole siiski Eesti seni veel osutunud.

Senised Eestisse tehtud suured tööstusinvesteeringud on tema arvates seotud mõne isikuga ja pigem meelitamistaktika tulemus kui piirkonna eeliste tõttu saavutatud võit. «ABB investeeringute taga on Eesti fänn Bo Hendriksson, kes on kontsernisiseselt suutnud meelitada siia nii tõsist tootmist kui ka ABB finantskeskuse. Estonian Cell oli Norra ettevõtja Roar Paulsrud ja advokaat Jüri Raidla fanaatilise töö vili,»  lisas Liive.

Loe ka neid

Tagasi üles