Minister Palo allkirjastas ohtralt kirgi kütnud viimase miili määruse

Ettevõtlus- infotehnoloogiaminister Urve Palo.

FOTO: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas viimase miili määruse, mille alusel riik hakkab korraldama avalikku konkurssi kiire internetiühenduse viimiseks kodudesse, kus täna teenus puudub või ei ole piisava võimekusega. Mäletatavasti küttis ministri plaan veel möödunud sügisel ohtralt kirgi üles.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel loodud projekt aitab viia kiire internetiga liitumisvõimaluse eramute ja kortermajade kinnistu piirini, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Riik toetab võrgu ehitamist 20 miljoni euroga viie aasta jooksul ning võrk rajatakse koostöös erasektoriga.

«Juuni lõpus kuulutab Tehnilise Järelevalve Amet välja avaliku konkursi ettevõtjatele, et rajada võrk piirkondadesse, kus internetiühendus puudub või ei ole piisava võimekusega. Konkursi võitja peab ka ise võrgu arendamisse investeerima ning seda eeldatavalt rohkem kui riik,» ütles Urve Palo.

Ta lisas, et projekti teostaja peab tagama tehnilise ligipääsu vähemalt viiele sideettevõtjale. «Vastasel juhul ei oleks tagatud õiglane konkurents ettevõtjate vahel. Samuti peab inimestele jääma valikuvõimalus erinevate teenusepakkujate vahel,» sõnas Palo.

Määruse valmimisse andsid oma panuse ka teised ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ning see saadeti tagasiside saamiseks sideettevõtjatele. Viimase miili projekti arutas ka Riigikogu lairiba toetusrühm, mille liikmed andsid plaanile heakskiidu.

Riigi poolt piiratakse võrguga liitumise tasu maksimaalne suurus, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele sõltumata kaablitee pikkusest.

Aastaringselt kasutusel olevatest kodudest, kus ei ole internetiühendust või on see katkendlik, asuvad enamik maapiirkondades. Seetõttu näeb määrus ette, et riigi toel loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust.

Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile. Toetusmeetmest soovitakse katta enamik aastaringselt kasutusel olevatest elamutest. Kiireks internetiks loetakse ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabitti sekundis.

Loe ka neid

Tagasi üles