Mida kujutab endast ülisalajane USA rakett, mille andmed Hiina häkkerid varastasid?

Harpoon rakett.

FOTO: Bryce Hadley/U.S. Navy/SIPA / Bryce Hadley/U.S. Navy/SIPA

Nädalavahetusel tuli avalikuks, et Hiina häkkeritel õnnestus murda sisse USA mereväe alltöövõtja arvutitesse ja varastada 614 GB jagu andmeid, mis puudutasid muuhulgas salapärast ülehelikiirusel liikuvat raketti nimega Sea Dragon.

Väljaande Washington Post andmetel leidsid salajaste andmete vargused aset jaanuari- ja veebruarikuu jooksul. Alltöövõtjat ei avalikustatud, kuid väidetavalt töötavad nad USA mereväe veealuse sõjapidamise keskuse heaks, mille ülesandeks on arendada välja allveelaevade jaoks mõeldud tehnoloogiaid.

Senimaani saladusena hoitud Sea Dragon on teadaolevalt allveelaevalt lastav rakett, mis lendab ülehelikiirusel ja on mõeldud vaenlase laevade uputamiseks. USA merevägi ei ole pärast projekti avalikuks tulekut raketisüsteemi kohta kuigi palju andmeid jaganud, kuid see põhineb nende sõnul juba olemasoleval raketil ja seda plaaniti hakata katsetama millalgi 2020. aastal.

Kuna tegu on juba olemas oleval raketil põhineva relvasüsteemiga, siis võib natukene spekuleerida, mida see endast kujutab. USA merevägi kasutab nelja ründeks mõeldud raketti:

  1. Harpoon - mõeldud laevade uputamiseks.
  2. Tomahawk - mõeldud maapealsete sihtmärkide ründamiseks.
  3. Naval Strike Missile - mõeldud laevade uputamiseks ja maapealsete sihtmärkide tabamiseks (valmistaja on muide Norra).
  4. Long Range Anti-Ship Missile - laevade uputamiseks mõeldud tiibrakett, mida saab lasta ka lennukilt.

Mitte ükski neist rakettidest ei liigu aga ülehelikiirusel ja seetõttu ei ole nad ka ilmselt Sea Dragoni aluseks. Õigupoolest kasutab USA merevägi praegu ainult ühte ülehelikiirusel liikuvat raketti ja selleks on SM-6, mis on mõeldud hoopiski õhutõrjeks. SM-6 sihtmärkideks on lennukid, droonid, tiibraketid ja isegi lühimaa ballistilised raketid.

SM-6 startimas Arleigh-Burke klassi raketihävitajalt.

FOTO: Handout / AFP

Arleigh-Burke klassi raketihävitajatel ja Ticonderoga-klassi raketiristlejatel kasutamiseks mõeldud rakett lendab kuni 3,5-kordse ülehelikiirusega ja selle lennuulatuseks on umbes 240 km. Tegu on suhteliselt targa relvaga, mis suudab võtta ja jagada sihtimisandmeid näiteks E-2 Hawkeye radarilennukiga ning F-35 varghävitajaga.

Kui patrulllendu tegev E-2 tuvastab näiteks laevastikule läheneva tiibrakettide parve, mida laevad oma radaritel ei näe, sest raketid lendavad väga lähedal veepinnale, siis võib lennuk edastada vastavad andmed raketihävitajalt välja tulistatud SM-6 rakettidele, kes leiavad nii oma sihtmärgi üles.

2016. aastal teatas USA kaitseminister Ashton Carter, et SM-6 rakettidele on lisatud ka laevade ründamise võimekus, kuigi nende lõhkepead ei ole antud töö jaoks tõenäoliselt piisavalt võimsad.

Kui Sea Dragon põhineb tõesti SM-6 süsteemil, siis on merevägi lisanud neile veealt startimise võimekuse ja nad on ilmselgelt mõeldud kasutamiseks potentsiaalse sõja korral Hiina vastu. Virginia-klassi ründeallveelaev võiks kanda kuni 12 Mach 3,5 Sea Dragon raketti, mida lennukikandjatelt startinud ja radarile nähtamatud F-35 hävitajad suudaks juhatada tugevalt kaitstud Hiina laevastikeni. 

Loe ka neid

Tagasi üles