Riik tõstab käed: ükski amet ei keela salasalvestiste üleslaadimist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jämejala vabariiklik psühhoneuroloogiahaigla silt.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuigi isikuandmete kaitse seadus keelab ilma filmitava nõusolekuta temast tehtud salvestiste üleslaadimist avalikesse veebikeskkondadesse, puudub Eestis asutus, kes selle eest sanktsioone saaks kehtestada juhul, kui filmijaks ja laadijaks pole riigiasutus või ettevõte, vaid teine inimene.

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) pressiesindaja Signe Heibergi sõnul on AKI peamine ülesanne hoida silma peal, et vaid asutused ja ettevõtted töötlevad isikute andmeid seaduspäraselt ega riku inimeste õigusi andmete töötlemisel.

Mis puutub eraisikutesse, siis saab AKI olla Heibergi sõnul vaid nõuandja.

Filmimine on väljunud erahuvist, sest eraisiku videokanalil on ilmselgelt rohkem vaatamisi, kui üks perekond või sõpruskond eraviisilise suhtluse mõistes sotsiaalmeedia platvormil saab teha. Avalikust huvist lähtuvalt pole aga suure tõenäolisusega videosid tehtud, s.t videod on üles võetud erahuvist ja isiklikuks tarbimiseks, kuid need on saanud avaliku huvi objektiks.

Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliiniku sundraviosakonnas viibiv kahekordne tapja Vladimir Jarikov on mullu septembrist peale haiglast ja patsientidest regulaarselt videoid teinud ja laadib neid takistamatult YouTube’i keskkonda.

«Sellisel puhul on tulevikku vaadates kõige kiirem ja mõistuspärasem viis piirata isiku tegevust ja hea võimalus on takistada video salvestamist. Seda saab teha antud juhul isiku eest vastutav asutus – haigla,» leidis AKI pressiesindaja.

AKI vaatevinklist on seega tegemist juhtumiga, kus olukorda ei saa lõplikult lahendada isiku korralekutsumisega või nõudega videode avalik näitamine keelata.

«Antud näite juures sekkume siis, kui juriidiline isik võtaks ebaseadusliku õiguse filmida oma töötajaid või patsiente,» lisas Heiberg.

Tagasi üles