Emori ja Kantar TNSi värske uuringu järgi on Eesti autoomanike lemmikbrändideks Toyota, Volkswagen ja Škoda. Inimeste hinnangud automarkidele Eestis, Lätis ja Leedus on vägagi sarnased.
Millised on Eesti autoomanike lemmikbrändid?
Kui kümmekond aastat tagasi, enne majanduskriisi, küsiti inimestelt, mis võiks olla nende järgmise auto margiks, mainiti sagedamini Saksa premium-marke. Praeguseks on lemmikute tipp märksa pragmaatilisem, selle on vallutanud kõikjal Balti riikides Volkswagen ning Toyota.
Kui Eesti autoomanikelt küsiti, milliste automarkide vahel nad kõige suurema tõenäosusega oma vajadusi ja elustiili arvestades valiku teeks, mainis ligi kolmandik Toyotat ja Volkswagenit, veerand Škodat. Lätis on eelistuste tipus Volkswagen (32 protsenti), järgnevad Toyota (26% protsenti) ja Audi (25 protsenti). Leedulaste lemmikud on pea võrdsete tulemustega Audi, Toyota ja Volkswagen. Keskmiselt kaalutakse uue auto valikul 2,5 margi vahel.
Kui Toyota, Volkswagen ja Audi on olnud potentsiaalses ostukorvis tugeval positsioonil läbi aegade, siis on mitmed margid teinud tõsist tööd autoostjate südamesse tee sillutamisel. Kui näiteks 2005. aastal mainis Škodat vaid üks protsent, siis seekord oli tulemuseks juba 25 protsenti. Samuti on ühelt protsendilt kümne protsendi lähistele jõudnud Korea margid Kia ja Hyundai. Premium-markide osas on seekord aga tähelendu teinud kõigis Balti riikides uute mudelitega autoostjailt tunnustust pälvinud Volvo.
Nõrgeneva trendiga jäävad aga silma mitmed Jaapani margid nagu Honda, Mazda, Subaru ja Nissan, mille poolehoidjate ring on pisut kahanenud teistest kahvatuma uute mudelite valiku tõttu turul.
«Aastatuhande alguses olid Baltikumi autoostjad uuele märksa enam avatud kui praegu ja erinevate markidega eksperimenteeriti rohkem,» märkis Kantar Emori juhtekspert Triinu Ojala. «Nüüdseks on autoomanike lojaalsus oluliselt kasvanud. Sama margi juurde jäämist kaalub 68 protsenti vastanuist.»
Lojaalsem klientuur on markidel, kes on suutnud suurepärase järelteeninduse või autode vastupidavusega tagada oma klientidele muretuma elu. Just esinduste võrk ja nende töö on tugevuseks Toyota, Škoda ja Volkswageni puhul. Škoda on kõigis Balti riikides saavutanud madalaimate ülalpidamiskuludega margi maine ning kannule jõudmas Toyotale, mis seni naudib kõige enam oma hinda väärt oleva automargi staatust.
Volvo puhul tuuakse lisaks klassikalisele turvalisuse etaloni staatusele esile ka kvaliteeti ja vastupidavust. Muidugi on marke, mille juurde jäädakse tänu emotsionaalsele sidemele, mis pakuvad teistest enam sõidurõõmu ning aitavad kaasa ka autoomaniku kuvandi loomisele: Honda, Subaru, Audi, BMW, Mercedes-Benz.
Automarkide maineprofiili paluti vastajail hinnata kümnepalliskaalal, seda läbi 14 erineva vaatenurga. Ka nendes edetabelites on markidel kõigis Balti riikides üsna sarnane positsioon, kuid need näitavad ka mitmeid müüte, mis on rahva seas visad kaduma. Tipus on loomulikult premium-margid Audi juhtimisel. Niinimetatud tavamarkidest on esirinnas kõikjal kõige sagedamini Toyota.
Kõige tublimad maineprofiili parandajad on aga Korea margid, Eestis eriti Kia. Et tegu ei ole pelgalt näilise kuvandi loomisega, kinnitab fakt, et Korea markidele on otsustanud truuks jääda üle kolmveerandi nende praegustest omanikest. Küll aga on põhjust muretsemiseks Prantsuse päritolu markidel ning Dacial, kes hoolimata soodsamast hinnakuvandist ei suuda teenida kõrgemaid hindepalle muudel teemadel.
«Autoostjal on varasemast märksa lihtsam end kurssi viia nii mudelite uuenduste kui teiste kasutajate kogemusega. Samas – kui infot on ülekülluses, on just automüüja roll välja peilida, milliseid vajadusi auto tegelikult peres peab rahuldama ja välja tooma need omadused, mis sellega kõige enam haakuvad. Kuid eks ilu ole ikka vaataja silmades,» nentis Ojala.
Kantar Emor ja Kantar TNSi partnerid küsisid kõigis kolmes Balti riigis ka elanike eelistusi nende tulevase auto kütuseliigi kohta. 42 protsenti eestlastest soovib soetada bensiinitoitel auto, suurem osa ehk 44 protsenti lätlastest ja 31 protsenti leedulastest eelistaks endiselt diiselmootorit. Samas on diiselmootori eelistajate osakaal eeskätt Leedus ja Eestis tugevalt langemas, asendudes hübriidajamiga autode huvilistega, mille ostu kaaluks vastavalt 29 protsenti ja 22 protsenti, Lätis oli hübriidihuvilisi vaid 16 protsenti vastanuist.
Huvi elektriautode vastu on endiselt tagasihoidlik ja üllatuseks on see Eestis Balti riikidest madalaim – kolm protsenti. Küllap pärsib praegust ostuhuvi samavõrd helde toetusskeemi puudumine kui oli aastail 2013-2014, mis samas võimaldas elektriauto olemust teadvustada kogu Eestis. Lätis on huvi nelja protsendi tasemel, leedulastest kaalub elektri abil sõitva jõuvankri soetamist tulevikus koguni 12 protsenti. Leedus oleks aga eelistatud Euroopa päritolu margid, kuivõrd puudub sõltuvus Jaapani standardiga kiirlaadijate võrgust.
Uuring tõi esile ka selle, et saasteemissiooni näitajad pole endiselt Balti riikide autoostjaile kuigivõrd tähtis argument. Kui eelmises uuringus sai Volkswagen oma vitsad kätte just madala keskkonnasõbralikkuse reitinguga, siis seekord oli CO2 skandaal unustatud ning Volkswagen ülekaalukalt populaarseim valik diiselmootori huviliste seas. Ka hübriid- ja elektriautode huvilistele läheb eeskätt korda nende säästlikum ülalpidamine ning tehniline uuenduslikkus. Keskkonnasõbralikkuse poolest on esirinnas Lexus, Toyota ning Volvo.
«Car Brand Health» automarkide tuntuse ja maine seireuuringut on Kantar Emor Eestis ja Kantar TNSi firmad Lätis ja Leedus korraldanud aastast 2005. Igas riigis küsitletakse telefoni teel 500 kuni seitsmeaastase auto omanikku, kes otsustavad ise uue auto margivaliku üle. Seekordne uuring toimus aprillis-mais.