Teadur: Eesti e-edu aluseks olnud taristu on muutunud igandiks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Andmevahtuskiht X-tee püstitab barjääre.

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Digiarengu üldiselt tasemelt Euroopa esikümnesse paigutuv Eesti on avaandmete kättesaadavuse poolest viimaste seas. Miks on meie eeskujulik e-riik avaandmete osas muust Euroopast maha jäämas, arutleb TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi nooremteadur Maarja Toots.

Avaandmete (Open Data) mõiste tähistab põhimõtet, mille järgi riigiasutused peaks tegema kõik maksumaksja raha eest kogutavad andmed anonüümsel ja üldistatud kujul avalikkusele vabalt kättesaadavaks. Sel moel on neid andmeid võimalik kasutada teadusuuringute tegemiseks, andmepõhiste teenuste ja rakenduste loomiseks või ka lihtsalt riigi majanduse, keskkonna ja ühiskonna kohta info saamiseks. Ideaalis võiksid avaandmed olla veebis kergelt leitavad, näiteks koondatud kesksesse avaandmete portaali ning esitatud vormingus, mis võimaldab nii inimesel kui ka masinal andmeid kerge vaevaga analüüsida ja kombineerida.

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) digimajanduse indeks tugineb avaandmeid puudutavates hinnangutes Euroopa avaandmete portaali Open Data Maturity indeksile. Eesti sai Open Data Maturity uuringus eelmisel aastal 875 punkti ehk 58 protsenti maksimaalsest 1500st, paigutudes sellega 32 Euroopa riigi seas tagumisse kolmandikku. Võrdluseks – edetabelit juhtis eelmisel aastal Iirimaa (96% maksimumist), esikolmikusse mahtusid ka Hispaania (94%) ja Holland (92%), Eestiga sarnase tulemuse sai Leedu, aga ka Taani. Eesti edetabelikoht on olnud üsna sarnane teisteski avaandmete uuringutes, nt OECD OURdata indeksis.

Riigisisesed X-barjäärid

Millega Eesti nigelaid skoore seletada? Nõuab ju Eestis kehtiv avaliku teabe seadus, et avaandmetena tuleb avalikustada kõik andmed, mille avaldamisele ei ole õiguslikke piiranguid. Tegelikkuses on avaandmetena kättesaadavaks tehtud siiski vaid üksikuid andmestikke. Eesti avaandmete portaalis on praegu saadaval vaid 90 andmehulka [see hõlmab küll ka linke teistele avaandmete kataloogidele, nii et tegelik avaldatud andmestike arv on veidi suurem]. Võrreldes teiste riikidega on seda napilt – näiteks Iiri avaandmete portaalist leiab üle 8000 andmehulga, Soome omast üle 1600.

See ei tähenda siiski, et kõik muud avaliku sektori andmed oleks Eestis salastatud. Paljud andmed on põhimõtteliselt avalikud, kuid ligipääsetavad konkreetse registri või rakenduse kaudu, mis sageli ei võimalda algandmeid alla laadida, neid mugavalt analüüsida ega uute rakenduste loomiseks kasutada.

Lisaks avalike registrite ja rakenduste kaudu avaldatud andmetele on riigiasutustelt põhimõtteliselt võimalik küsida teisigi avalikuks kvalifitseeruvaid andmeid, kuid selleks tuleb meilitsi ette võtta ping-pong riigiasutustega või teha päringuid üle X-tee andmevahetuskihi. See on X-teega liidestamata küsijale ütlemata tülikas ettevõtmine, eriti kui küsijaks on üksikteadlane või tavakodanikust huviline.

Piiriülene andmemajandus

X-tee püstitab barjääre ka teistpidi. Kuna riigiasutused on harjunud andmeid pärima ja edastama X-tee kaudu, on andmete struktureeritud, masinloetaval ja allalaaditaval kujul veebis avaldamine paljude asutuste ja ametnike jaoks harjumatu lisatöö, mille kasutegurit (veel) ei mõisteta. Nii oleme omamoodi paradoksaalses olukorras, kus Eesti e-edu aluseks olnud taristu ja toimetamisviis on muutumas igandiks ja takistuseks, mis pidurdab uute e-riigi tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Põhiprobleem ei ole muidugi taristus. Oleme Nurkse instituudis uurinud avaandmetega seotud barjääre ning leidnud, et takistused algavad vähesest teadlikkusest ja poliitilisest tahtest. Selleks, et avaandmete avaldamine ja kasutamine Eestis kanda kinnitaks, on eelkõige tarvis poliitilist eestvedamist, see omakorda eeldab suuremat teadlikkust avaandmete väärtusest ja kasutusvõimalustest.

Vestlustest ametnikega on selgunud, et Eesti väiksuse tõttu ei nähta avaandmetele ja andmepõhistele teenustele Eestis piisavat «turgu». See arusaam ei arvesta aga andmemajanduse piiriülesusega – Eesti avaandmetest suurima väärtuse loojaks võib vabalt osutuda hoopis ettevõte, vabaühendus või teadusrühm mõnest teisest riigist.

Seega, ehkki rahvusvahelistes edetabelites esirinnas olemine ei peaks olema edumeelse e-riigi jaoks eesmärk omaette, võiks globaalsete tehnoloogiatrendide mõistmine – kui mitte nende loomine – seda siiski olla. Avaandmete peamine väärtus tekib andmepõhistest teenustest, andmetega toetatud juhtimisotsustest ja teadustulemustest. Selleks, et see väärtus sündida saaks, tuleb teha avalikud andmed mugavalt kättesaadavaks igaühele, ilma sisselogimise, liidestamise, päringute tegemise ja lepingute sõlmimise vaevata.

Tagasi üles