Seega pole nende seadmete populaarsuses midagi imeks pandavat. Tulenevalt aga suurest menust on ka aktiivsusmonitoride valik väga lai ja pilt selles osas päris kirju. Seega vaatamegi mida ühe või teise hinnaklassi seadmed üldises plaanis teha oskavad ning teeme ka lühiülevaate mõnest konkreetsest seadmest. Loodetavasti aitab see neil, kel aktiivsusmonitori veel ei ole, kuid selle soetamine meeles mõlgub, pilti klaarimaks saada ning valikut lihtsamaks teha.
Hinnaklass kuni 100 eurot
Lihtsamad, kuni 100 eurot maksvad, aktiivsusmonitorid teevad täpselt seda, mida nende nimigi ütleb ehk mõõdavad kasutaja aktiivsust. See tähendab, et seadet kandes loeb see kokku päeva jooksul tehtud sammud, läbitud teepikkuse ning kulutatud kalorid. Tavaliselt on olemas ka kellaaja näit. Enamikke neist saab ka ööseks käele jätta ning lasta magamise ajal une kvaliteeti mõõta. Mõned mudelid saavad ise aru kui kasutaja magama läheb, teistel tuleb aga eraldi unerežiim aktiveerida. Reeglina selle hinnaklassi seadmed ise veel pulssi mõõta ei oska ning telefoniga ühenduses samuti ei ole. Osadel juhtudel on küll toetatud eraldi pulsivööd ja märguanded kui telefoni peaks sõnum vms. saabuma.
Ostmisel tasuks mõelda mis olukordades aktiivsusmonitori peamiselt kandma hakatakse ning kas see peaks sellest tulenevalt kindlasti ka kellaaega kuvama ning näiteks veekindel olema. Üldiselt võib öelda, et selle grupi seadmed on soodsad ning neid on lihtne kasutada. Konkreetsetest tootjatest ja mudelitest, võiks esile tuua Garmin Vivofiti ning Polar Loopi.