FOTO: Telia

Aktiivsusmonitorid on popid ning leidnud tee päris paljude inimeste randmele. Need võimaldavad, olenevalt mudelist, kas lihtsalt mõõta päeva jooksul astutud samme ja läbitud teepikkust või asendada juba poolenisti spordikella ning olla samal ajal ühenduses ka kasutaja telefoniga, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark. 

Seega pole nende seadmete populaarsuses midagi imeks pandavat. Tulenevalt aga suurest menust on ka aktiivsusmonitoride valik väga lai ja pilt selles osas päris kirju. Seega vaatamegi mida ühe või teise hinnaklassi seadmed üldises plaanis teha oskavad ning teeme ka lühiülevaate mõnest konkreetsest seadmest. Loodetavasti aitab see neil, kel aktiivsusmonitori veel ei ole, kuid selle soetamine meeles mõlgub, pilti klaarimaks saada ning valikut lihtsamaks teha.

Hinnaklass kuni 100 eurot

Lihtsamad, kuni 100 eurot maksvad, aktiivsusmonitorid teevad täpselt seda, mida nende nimigi ütleb ehk mõõdavad kasutaja aktiivsust. See tähendab, et seadet kandes loeb see kokku päeva jooksul tehtud sammud, läbitud teepikkuse ning kulutatud kalorid. Tavaliselt on olemas ka kellaaja näit. Enamikke neist saab ka ööseks käele jätta ning lasta magamise ajal une kvaliteeti mõõta. Mõned mudelid saavad ise aru kui kasutaja magama läheb, teistel tuleb aga eraldi unerežiim aktiveerida. Reeglina selle hinnaklassi seadmed ise veel pulssi mõõta ei oska ning telefoniga ühenduses samuti ei ole. Osadel juhtudel on küll toetatud eraldi pulsivööd ja märguanded kui telefoni peaks sõnum vms. saabuma.

Ostmisel tasuks mõelda mis olukordades aktiivsusmonitori peamiselt kandma hakatakse ning kas see peaks sellest tulenevalt kindlasti ka kellaaega kuvama ning näiteks veekindel olema. Üldiselt võib öelda, et selle grupi seadmed on soodsad ning neid on lihtne kasutada. Konkreetsetest tootjatest ja mudelitest, võiks esile tuua Garmin Vivofiti ning Polar Loopi.

Vivofit 3 eelisteks on väikesed mõõtmed ja äärmiselt pikk, kuni ühe aasta pikkune, patareide kestvus. Kasutamisel kuvab Garmin oma must-valgel ekraanil kellaaega, samme, kaloreid ja läbitud teepikkust ning huvitava lisana ka „aktiivsusriba“. See on ekraani ülaosas asuv punane kriips, mis pikeneb kui kasutaja liiga kauaks istuma jääb. Juhul kui kriips on teatud pikkuseni veninud, annab Vivofit sellest teada ja ärgitab oma peremeest liikuma. Magama minnes aga on võimalik aktiveerida öörežiim ning lasta oma und mõõta. Vivofit on ka veekindel ning toetab lisana Ant+ standardi pulsivööd. Seadistamine ja kõikide mõõdetud tulemuste põhjalikum jälgimine toimub Garmin Connect rakenduse abil. Aktiivsusmonitori enda kasutamine aga ainult ühe nupu abil. Garmini puhul tuleks välja tuua veel ka lastele mõeldud Vivofit jr. seeria. See on Vivofiti spetsiaalselt lastele mõeldud versioon, mis on lõbusa välimuse ja väikestele kandjatele mõeldud suurusega.

Polar Loop 2 aga on Garminist pisut suurem ning välimuselt silmapaistvam. Sõltuvalt seadme värvusest (must või valge) on Polari Led-idest koosnev ekraan, kas punast või valget tooni ning näeb lahe välja. Ka Loop oskab lugeda samme, kaloreid ja näidata kellaaega ning on veekindel. Lisaks suhtleb Polar ka kandja telefoniga ning annab märku sinna saabuvatest kõnedest ning sõnumitest. Aku kestab sel umbes nädal ja laadimine käib läbi kaasasoleva USB kaabli. Selle kaabli abil saab Polari ka arvutiga ühendada, et läbi Flow rakenduse aktiivsusmonitor töövalmis seada ja mõõdetud infot täpsemalt uurida. Mis puudutab Loopi kasutuselevõttu, siis tasub veel teada, et selle rihm tuleb kasutaja käe järgi parajaks lõigata. See tagab küll kena disaini, kuid liiga julgelt naksates tagasiteed enam pole ning rihm võib liialt lühike jääda. Konkureerivate tootjate rihma suuruse ütleb tavaliselt seadme nimes olev täht S, L jne.

Loe edasi Digitargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!