/nginx/o/2008/11/02/89189t1h518e.jpg)
Pruugitud kodumasinate hiilgeaeg jääb viieteistkümne aasta taha, kui neid leidus peaaegu igas peres. Praegugi tuleb mõelda kokkuhoiule, ent kitsikus pole teise ringi tehnika pakkujatele veel kliente juurde toonud.
Kitsikus pole pruugitud tehnika müüjatele kliente toonud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti konjunktuuriinstituudi andmete järgi tabas majanduslangus raskelt uue tehnika poode, kelle müük vähenes aasta algul kohati lausa kolmandiku võrra, kirjutab
.
Kuigi kodumasinate hinnad on muude kaupadega võrreldes püsinud peaaegu samal tasemel kui sajandivahetusel, võib uuringu tulemustest järeldada, et raskel ajal kaaluvad paljud pered suuremaid oste põhjalikult. Siiski elavad kasutatud tehnika müüjad, keda on aasta-aastalt üha vähemaks jäänud, vaikselt, keskendudes rohkem remonditööle.
Viljandis saab endale soetada vana, ent veel töötava pesumasina, külmiku või pliidi vaid paarist kohast.
Osaühing Aaberi Kodumasinad ei reklaami end kui müüjat ning enamiku tema sissetulekust moodustab asjade parandamise eest laekuv raha.
«Meie küll pole märganud, et inimeste huvi kasutatud kodumasinate vastu oleks kasvanud,» lausus juhataja Aare Peet ning lisas, et suund on pigem vastupidine.
Kui taasiseseisvumise järel soetasid paljud pered endale nõukogude toodangu asemele nooblimat lääne pruugitud kaupa, siis nüüd ostetakse teise ringi tooteid üksnes äärmisel juhul kas tudengi üürikorterisse või suvekodusse.
«Eesti inimene on selles osas edev,» nentis Peet.
Kahjuks hoitakse masinaid sageli halbades tingimustes. Töötajate sõnul võib mõne vaid paar kuud kasutuses olnud pesumasina seisukorrast välja lugeda, et see on seisnud rõskes saunas ning seda on pruukinud terve küla.
Firmajuhi väitel sõltub kasutatud kodumasinate parandamise mõttekus konkreetsest veast ja masina liigist. «Näiteks kui külmkapp läheb pärast seitsmeaastase garantiiaja lõppu rikki, on väga kahtlane, kas seda tasub parandada.»
Viljandi piiril tegutsev ettevõte Kodu Pluss tegeleb samuti kodumasinate parandamisega ning kasutatud esemete müük annab sissetulekust umbes kolmandiku.
«Meil on läinud viimastel aastatel stabiilselt,» nentis ettevõtte juht Kalvi Käär. Tema sõnul on inimesed kergelt saadud laenudega soetanud endale kõik vajaliku ning need masinad pole oma aega veel ära elanud.
Siiski pole kasutatud kodumasinate müüjatel põhjust viriseda. «Tõusud ja mõõnad on äris loomulikud ning me oskame nendega arvestada,» jätkas Käär. Samas ei pigista praegune kokkuhoiuaeg inimesi sedavõrd, et nad peaksid oma kodutehnikat müüki tooma.
Kuigi kasutatud kodumasinate ametlikud pakkujad müügikasvu ei ennusta, tegutsevad Eestis hoogsalt niinimetatud garaažimüüjad, kes hoiduvad maksudest kõrvale. «Neil läheb küll kuuldavasti hästi,» ütles Aare Peet.
Teave selliste müüjate kohta liigub enamasti interneti vahendusel, kuid on ka ajalehekuulutusi, milles eraisik müüb justkui üht külmikut või nõudepesumasinat aasta ringi.
Kalvi Käär teadis, et ka Viljandis leidub selliseid müüjaid. Sageli jõuavad nende kliendid peagi oma murega ametlikesse ettevõtetesse.
Käära sõnul mõjuvad sellised nurgatagused konkurendid ärile kokkuvõttes soodsalt. «Inimesed näevad ära, et niiviisi hangitud masinat ei saa usaldada, sest kui see üles ütleb, pole kuhugi pöörduda,» lausus ta.