/nginx/o/2008/05/16/41566t1h6eaa.jpg)
Rahandusministeeriumi menetletavas uues liikluskindlustuse seaduses on mitmeid punkte, mis muudavad autoomaniku elu raskemaks.
Uus liikluskindlustuse seadus teeb autoomaniku elu raskemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks kui praegu kehtiva seaduse kohaselt võib autoomanik venitada uue kindlustuslepingu sõlmimisega kuni kindlustusperioodi lõpuni, siis uue kohaselt peab seda tegema 14 päeva enne perioodi lõppu, selgub liikluskindlustuse seaduse seletuskirjast.
«50 protsenti inimestest tegelevad poliisi vahetamisega viis päeva enne selle lõppu ja 80 protsenti inimestest 10 päeva,» selgitas Iizi Kindlustusmaakleri juht Risto Rossar, miks see punkt tarbijatele kahjulik on.
Firmajuhi sõnul ei ole võimalik inimesi uue korraga kiiresti ümber harjutada. Ta tõi näite, et kui kaotati ära liikluskindlustusseltside teenustasud, siis viis aastat hiljem küsisid kliendid ikka, palju neilt teenustasu võetakse. «Inimeste käitumise muutmine sellises mastaabis...seda ei juhtu,» ütles ta.
Ametnikud põhjendavad seletuskirjas uut nõuet sellega, et see hoiab kohustusliku liikluskindlustuse lepingute lõpetamise võimalikult lihtsa ja selgena ning vähendab võimalikke lepingu lõpetamisega seonduvaid vaidlusi, «seejuures lepingupoolte õiguslikku seisundit halvendamata ja nende õigusi kahjustamata.»
Veel üks punkt, mida võib kahjulikuna näha on see, et kui autoomanik jätab kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimata võib liikluskindlustuse fond teha talle trahvi ja seda kuni kolmekordse liikluskindlustusmakse ulatuses. Lisaks tuleb muidugi tasuda veel liikluskindlustusmakse.
Kui praegu võib autoomanik, kes oma sõidukit ei kasuta ja hoiab seda näiteks garaažis seda teha 24 kuud, siis uue seaduse järgi vaid 12 kuud, misjärel tuleb kindlustus sõlmida või auto liiklusregistrist kustutada.
«Praktikas on hetkel kehtiv 24-kuuline maksevaba periood tekitanud erinevaid probleeme, mistõttu tuleks kaaluda regulatsiooni kehtestamist, mis aitaks kaasa nende probleemide ennetamisele. Näiteks võõrandatakse hulk sõidukeid kirjaliku müügilepingu alusel ilma, et selline võõrandamine liiklusregistris kajastuks. Pikk ooteaeg sõiduki võõrandamise ja fondi poolt lepinguta sõiduki menetluse käivitamise vahel, tekitab sageli olukorra, kus sõiduki võõrandanud isik enam ei mäleta, kellele sõiduk müüdi, samuti suureneb risk vastava dokumentatsiooni (eelkõige müügilepingu) kaotsiminekuks. Sagedaseks probleemiks on ka eelmisele omanikule tekkivad ebameeldivad sekeldused – parkimistrahvid, kiiruskaamera hoiatustrahvid, liikluskahju tagasinõuded jmt, mistõttu on oluline aidata kaasa keskkonna loomisele, milles liiklusregistris kajastuksid müügilepingu alusel võõrandatud sõidukid võimalikult kiiresti. 12-kuuline lepinguvaba periood tagab õigete andmete jõudmise nimetatud registrisse oluliselt kiiremini kui 24-kuulise lepinguvaba perioodi sätestamine,» selgitavad muudatuse vajadust ametnikud.